Kalanduskoda

Kalanduskoda oli kalapüügi alal tegutsevate isikute kutseesindus Eestis aastail 1936–1940.

Kalanduskoja esimees oli Mart Laagus.

18. detsembril 1934 otsustas Pärnus peetav Lõuna-Eesti kalurite kongress kaluritekoja asutamise tarvilikuks tunnistada[1].

1936. aastal leidis Eestis kalanduse alal ülalpidamist 16 555 inimest. Purje- ja sõude-kalapaate oli umbes 13 000 ja mootorpaate 1600.

Koja koosseisu kuulus 35 valitavat ja viis Põllutööministri poolt valitavat liiget. 2. augustil 1936 kinnitas Põllutööminister Kalanduskoja valimistulemused.

VirumaaltRedigeeri

HarjumaaltRedigeeri

LäänemaaltRedigeeri

SaaremaaltRedigeeri

PärnumaaltRedigeeri

Järva-, Viljandi- ja ValgamaaltRedigeeri

TartumaaltRedigeeri

Võru- ja PetserimaaltRedigeeri

Põllutööministri poolt määratud liikmedRedigeeri

18. septembril 1936 määras Põllutööminister Kalanduskoja liikmeteks järgmised isikud vastavate organisatsioonide poolt esitatud kandidaatidest:

ViitedRedigeeri

  1. Ka kaluritele oma koda. Rahvaleht, 19. detsember 1934, nr 149, lk. 1.

KirjandusRedigeeri

  • Kalurite koja koosseis. Vaba Maa, 7. mai 1935, nr 107, lk. 6.
  • Kalurid said oma koja. Uus Eesti, 30. jaanuar 1936, nr 29, lk. 8.
  • Kus elutsevad kalanduskoja valijad? Uus Eesti, 2. juuli 1936, nr 175, lk. 2.
  • Kes kandideerivad kalanduskotta? Vaba Maa, 31. juuli 1936, nr 171, lk. 5.
  • Kalurid valisid oma koda. Uus Eesti, 3. august 1936, nr 207, lk. 5.
  • Kalanduskoda valimas käis üle 4300 kaluri. Uus Eesti, 4. august 1936, nr 208, lk. 3.
  • Kalanduskoja valimised kinnitati. Uus Eesti, 9. august 1936, nr 213, lk. 1.
  • Nimetati viis kalanduskoja liiget. Uus Eesti, 18. september 1936, nr 253, lk. 3.
  • Kalanduskoda avati. Uus Eesti, 26. september 1936, nr 261, lk. 3.
  • Kalanduskoja esimeheks valiti M. Laagus. Uus Eesti, 27. september 1936, nr 262, lk. 1.
  • Kaluriks saab tulevikus eksamiga. Uus Eesti, 16. detsember 1937, nr 342, lk. 2.