Kakuam (paat)

Kakuamipaat on puitkerega mootorpaat, mis on mõeldud kalapüügiks kakuamiga.

Kakuamipaat on 10–12 m pikk ja 2,5 m lai. Paadi kaared on poolemeetrise sammuga ja kaari katva sileplangutuse (karveelplangutus) paksus on 3,5 cm. Paadi vööritääv on sirge ja ahter ahtripeeglita (vellbootahter). Paadi keskosa on tekita, sinna tõstetakse püütud saak – merest saadakse peamiselt räime ja tuulehaugi, Peipsist rääbist. Paadi ahtris ja vööris on ujuvust tagavad kinnised kastid. Vööris on ka pisike ahiküttega kajut ning ahtris tavaliselt positiivse aknakaldega roolimaja. Eestis on kakuamipaadil harilikult umbes 60 hobujõuga MTZ vms diiselmootor, kuid päris esimesed paadid olid vaid 20-hobujõulise mootoriga. Kakuamipaadi roolilehte liigutatakse hüdrauliliselt.

Eestis võeti kastmõrra ehk seisevnoodaga (kakuamiga) kalapüük kasutusele 1939. aastal Pärnus. Paaditüübi koos lappajaga tõid kaasa eesti kaptenid Jaapanist. Selle püügimeetodi kõrgaeg oli 1957. aastal, kui Eesti vetes oli ligi 1400 kakuami. Aastatel 1954–1994 valmistati kakuamipaate Tallinna Kolhoosidevahelises laevatehases, kus neid toodeti kokku tuhatkond. Tänapäeval on kakuamipüügiks vajaliku varustuse kõrge hind, püügipiirangud, püügiõiguse hankimise vajadus, sobivate püügikohtade eraomanduses olek ning saagi madal kokkuostuhind kakuamipüüki piiranud. Paljud kakuamipaadid on kaotanud merekõlblikkuse. Osa kakuamipaate on kohandatud muuks otstarbeks, sh reisijateveoks.

Välislingid

• Eesti Televisiooni saade "Osoon": "Pärnumaal käib räimepüük Jaapanist pärit mõrdadega", ERR, 5. mai 2014
• Tööstuslikud kalapüügiviisid: "Kastmõrd ehk kakuami", Kalanduse teabekeskus, 15. mai 2014
• Riho Västrik, Eesti lood: "Elu lainetel", OÜ Vesilind, 2011
• Annika Annuk, "Kakuamiga räimede püüdmine Kihnus", Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu, 2015