Kahhovka veehoidla
Kahhovka veehoidla (ukraina Каховське водосховище) oli veehoidla Lõuna-Ukrainas Dnipro jõe alamjooksul. See rajati 1950ndatel ja hävis sõjategevuses 2023. aastal.
| Kahhovka veehoidla | |
|---|---|
 Valevärvides satelliidifoto veeõitsengust Kahhovka veehoidlas 2016. aasta suvel Sentinel-2 satelliidilt | |
| Sissevool | Dnipro jõgi |
| Väljavool | Dnipro, Põhja-Krimmi kanal, Dnipro-Krõvõi Rihi kanal |
| Pindala | 2155 km² [1] |
| Pikkus | 230 km |
| Laius | 9,3 km |
| Keskmine sügavus | 8,5 m |
| Suurim sügavus | 24 m |
| Maht | 18,18 km³ |
| Koordinaadid | 47° 30′ 0″ N, 34° 15′ 0″ E |
  | |
Kahhovka veehoidla oli üks kuuest suurest veehoidlast Dnipro jõe kaskaadis. Veehoidla ulatus Zaporižžjast Nova Kahhovkani, selle pikkus oli 230 km[1] ning see paiknes Zaporižžja, Dnipropetrovski ja Hersoni oblastite aladel.
Kahhovka veehoidla oli Lõuna-Ukraina peamine veevarustuse allikas. Veehoidlast said alguse Kahhovka kanal, Põhja-Krimmi kanal ja Dnipro-Krõvõi Rihi kanal. Selle veega varustati Nikopol-Mangantsevi tööstuskompleksis asuvate kaevanduste, ettevõtete, linnade ja alevite veevarustussüsteeme. Veehoidla ääres asuvad Nikopoli, Enerhodari ja Kamianka-Dniprovska linnad koos jõesadamatega.[2]
Ajalugu muuda
Kahhovka hüdroelektrijaama ehitusel täideti veehoidla aastatel 1955–1958. Selle rajamisega moodustati laevadele Dnipro jõest ülesvoolu sõitmiseks süvaveetee. Kahhovka veehoidla alla jäi 221,3 tuhat hektarit põllumaad ja metsafondi, üle saja kolhoosi ning sovhoosi maa-ala, lisaks ujutati üle kümneid külasid ja kaks linna – Nikopol ja Kamianka-Dniprovska.[3]
Venemaa invasioon Ukrainasse muuda
Kahhovka hüdroelektrijaama okupeerisid Venemaa väed sissetungi ajal Ukrainasse 24. veebruaril 2022 ning said kontrolli alla ka veehoidla veetaseme reguleerimise. 2022. aasta novembri alguses avati tammi ülevoolud ja Kahhovka veehoidla veetase langes viimase kolme aastakümne madalaimale nivoole (üle 2 meetri), seades ohtu Lõuna-Ukraina niisutus- ja joogiveevarud ning Zaporižžja tuumaelektrijaama jahutussüsteemid.[4]
2023. aasta mais saavutas veetase aga registreeritud kõrgeima taseme, veehoidla maht suurenes ohtlikult ja vesi hakkas üle paisu voolama. Juuni alguses purunes (suurel määral 6. juuni plahvatuse käigus) suur osa hüdroelektrijaama paisust, mille tõttu veehoidla hakkas tühjenema ja kümned asulad kannatasid üleujutuse all.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Водний фонд України: Штучні водойми — водосховища і ставки: Довідник, 2014
- ↑ Каховське водосховище. Енциклопедія сучасної України (2012).
- ↑ Ковпак Л. В. Соціально-побутові умови життя населення України в другій половині XX ст. (1945-2000 рр.)
- ↑ Russia is draining a massive Ukrainian reservoir, endangering a nuclear plant. NPR. 6 February 2023.
Välislingid muuda
- Lõuna-Ukraina põllud võivad Kahhovka veehoidla kao tõttu kõrbestuda. err.ee, 7. juuni 2023.
- Vene terroristid hävitasid üleöö Lõuna-Ukraina põllumajanduse. Maaleht, 7. juuni 2023.
- Kahhovka tammikatastroofis on hukkunud kolm inimest. Õhtuleht, 8. juuni 2023.
- За сутки Каховское водохранилище обмелело на 1 метр, на Херсонщине средний уровень подтопления − 5,6 м. pravda.com.ua, Четверг, 8 июня 2023.