Kadrina rahvarõivad
Kadrina rahvarõivad on Eesti rahvarõivad, mida kanti Kadrina kihelkonnas.
Kadrina naise rahvarõivad muuda
Kadrina naise rahvarõivaste hulka kuuluvad särk, seelik, käised, kirivöö, peakatted, põll, kampsun, ülerõivad, ülevisked, jalakatted, säärepaelad, jalatsid, kindad, kotid ja ehted. [1]
Särk, käised, kampsun muuda
Särk oli pikkade varrukatega, küünarnukkideni varrukatega või ilma varrukateta. Särk tehti eri kangastest: piht linasest riidest ja alumine osa jämedakoelisemast või takusest riidest.[1]
Käised pandi varrukateta särgi peale.[2] Käised õmmeldi linasest riidest ja need võisid olla nii tikandiga kui ka ilma. Kõige levinumad on lilltikandid, kuid tehti ka geomeetrilisi tikandeid. Nende tegemiseks kasutati linaseid, villaseid või siidilõngu.[1] Legendi järgi on vanimad käised tehtud ajavahemikus 1684–1714.[3]
Kampsun valmistati villasest või linasest kangast ning kinnitati eest haakidega. Säilinud on sinise-valgeruuduline kampsun punase-valgeruuduline kampsun. Kanti ka potisiniseid kampsuneid, kuid neist ei ole ühtegi alles jäänud.[1]
Seelik, vöö, põll muuda
Kadrina kihelkonna kõige vanemad seelikud olid ühevärvilised. Hiljem hakati kandma pikitriibulisi seelikuid, lisaks leidus risti- ja põikitriibulisi seelikuid ning ruudulisi seelikuid. [1] Triibulised seelikud on rõõmsavärvilised, mitmel neist on all ääres punane riideriba. Ruudulised seelikud on sinise-valgekirjud ja linasest kangast.[3]
Vöösid kanti nii särgiväel kui ka seeliku peal.[1] Vööd on 1,2–7,3 sentimeetri laiused. Tavalised värvid on punane, potisinine, roheline ja pruunid toonid.[3] Enamasti olid vööd äärekirjadega, kuid on ka äärekirjadeta vöid. Tavaliselt oli vöökirjal kolm osa: kaks äärekirja, üks keskmine kiri ning sageli lisaks vöösüda.[1]
Põlle pidi kandma abielunaine. Need olid seelikust lühemad. Suvel kanti enamasti kirjut ja valget ning talvel villast põlle. Veel tehti marlitaolisest riidest põllesid ning villasest või puuvillasest poekangast põllesid. Tööpõlled olid linased või takused.[1]
Ülerõivad, ülevisked muuda
Naised kandsid pikk-kuubesid. Need tehti potisinisest, pruunist, mustast või hallist täisvillasest vanutatud kangast. Rinnaesine oli lahti, vöökohalt kinnitati ühe või mitme haagiga, taskuid ei olnud. Hiljem kanti kaapotkuubesid, mille pihaosa oli kampsunisarnane. All olid pihaosaga ühendatud kroogitud või volditud laiud.[1]
Ülevisked olid villased või linased. Neid kanti käevarrel ja külmaga õlgadel. Algul olid need ristkülikukujulised, kuid 19. sajandil hakati kandma ruudukujulisi suurrätikuid, mis murti diagonaalselt pooleks.[1]
Peakatted muuda
Peakatted näitasid, kas tegemist on neiu või naisega. Abielunaised pidid kindlasti peakatet kandma. Neiudel ei olnud sageli peakatet või kanti rätikut. Pidulikel sündmustel kanti pärga, mis oli enamasti siidipaelaga kaetud võru. Kadrina kihelkonnas olid ka kõrvadega pärjad.[1]
Linuk ehk sabaga tanu oli 18. sajandil ja 19. sajandi alguses naiste pidulik peakate. Selle valmistamiseks kasutati valget tikitud otstega linast rätti ja kitsast kullavärvilist võru.[1]
Tanud tehti valgest linasest kangast ja kaunistati siidlintidega.[1] Tanudele tehti musta või värviliste siidniitidega lillkirjad. Veel valmistati mitmevärvilise lilltikandiga tanu, mis on teistsuguse tegumoega ning kaunistatud litritega. Tikandi tegemiseks kasutati sinist, rohelist, kollast ja punakaspruuni siidi. Naiste tanu ehk surnumüts pandi surnule pähe. See valmistati valgest linasest riidest ja peale tehti villane tikand.[3]
Suur osa pottmütsidest on ühevärvilised, kasutatud on väga mitmesuguseid värve, kuid on ka mitmevärvilisi pottmütse. Kuna need tehti ostukangast, võis mitmes kihelkonnas ühesuguseid mütse olla. Naiste mütsi laubale ulatuval äärel oli valge pits, neiude omadel mitte.[1]
Jalakatted, säärepaelad, jalatsid muuda
Jalakatted olid jalarätid, sukad, sokid ja säärised. Alguses seoti riidetükid ümber jala, hiljem kanti kokku õmmeldud või kootud sukasääri meenutavaid jalarätte. Seejärel tulid kasutusele sokid ehk kapukad, mida kanti koos sääristega. Suvel kanti ainult sääriseid, kasutati ka vanu sukasääri.[1]
Kõigepealt kanti riidest õmmeldud sukki, hiljem neid kooti. Tavaliselt kanti ühevärvilisi või põikitriibulisi sukki, kuid ka valgeid sukki. Suvel kasutati linaseid sukki, töösukad olid valged või hallid.[1] On säilinud punaste hambuliste ristjoontega valged sukad, mida kanti pulmas, ning roheliste ja punaste kalasabakirjalaadsete vöötidega hallid sukad, millega käidi kirikus.[3]
Säärepaelad olid tavaliselt kalasabamustris, kuid on ka diagonaalselt või mõnes muus mustris põimitud paelu. Kasutusel olid ka pehme riide ribad. Nendega hoiti sukki üleval.[1]
Kadrinas kanti nii pastlaid kui ka kingi.[3] (Virumaa rahvarõivad 2017: 209) Samuti olid kasutusel viisud.[1]
Kindad muuda
Vanemad kindad tehti nõeltehnikas ja vanutati, 17. sajandil hakati kindaid kuduma. Kõigepealt tehti labakindaid, 18. sajandi lõpust alates aga ka sõrmkindaid. Kindad olid villased, enamasti kasutati kahte värvi. Kiri oli sageli väike. Soonik kooti ühe värviga. Sõrmkinnaste kudumiseks kasutati ka linast lõnga, lisaks on säilinud puuvillane sõrmkinnas.[1]
Kotid, ehted muuda
Valmistati nii kotte, taskuid kui ka rahakotte, mida kaunistati käiste või linukate tikanditega. Taskud seoti vööle ja pandi seeliku alla.[1]
Kurguhelmed tehti klaas- või kivihelmestest ja neid kanti iga päev, sünnist surmani. Neid peeti pigem amuletiks ja eriti välja ei paistnud. Vitssõle või väikese preesiga pandi kinnitati käiseid. Need tehti hõbedast, vasest või vasesulamist. Pidulikul puhul kanti silmadega preesi või kuhiksõlge. Ka kanti hõbekette kaelarahadega ning hõbedast vitssõrmust ja harisõrmust.[1]
Kadrina meeste rahvarõivad muuda
Kadrina mehe rahvarõivaste hulka kuuluvad särk, püksid, vest, vatt, kaelarätt, peakatted, ülerõivad, vöö, jalakatted, säärepaelad, jalatsid, kindad ja ehted. Riided on pigem piirkondlikud, sest kõigis Virumaa kihelkondades olid meeste rahvarõivad sarnased.[4]
Särk, vest, vatt muuda
Särgid tehti valgest linasest riidest, krae oli kitsas püstine või mahakeeratud. Varrukaid tehti nii värvliga kui ka ilma.[4]
Vesti seljaosa oli linane või takune, sest vesti kanti üldjuhul koos vati või pikk-kuuega. Alguses olid vestil püstkrae ja kurgualuseni kinnised hõlmad, hiljem keerati krae ja hõlmade nurgad maha.[4]
Vatt oli lühike kuub. Neid tehti nii linaseid kui ka potisinist värvi villaseid. Nagu vestidel, olid ka vattidel esialgu püstkrae ja kurgualuseni kinnised hõlmad, hiljem maha keeratud krae ja hõlmade nurgad.[4]
Püksid, vöö muuda
Püksid olid varasematel aegadel pikad või poolpikad, põlvpüksid tulid tõenäoliselt 17. sajandi lõpus. Kintspükse, mis olid kitsad liibuvad põlvpüksid, hakati kandma 19. sajandi alguses. Villaseid pükse tehti potisiniseid, musti ja halle, linased püksid olid valged. Valmistati ka nahkpükse, mis näitasid jõukust.[4]
Mehed kandsid võrk-, kamlot- ja helmestega vöösid. Võrkvööd valmistati villasest lõngast, need olid ühevärvilised, triibulised, hambulised või diagonaalselt ruudulised. Kamlotvööd olid villased või puuvillased, mitmevärvilised triibulised. Helmestega vööd kuulusid pidulike sündmuste juurde, sageli kinkis pruut selle peigmehele.[4]
Ülerõivad muuda
Pikk-kuub oli peamine üleriie. Need olid hallid, pruunid, mustad, valged, hiljem potisinised. Kuuehõlma servas ja taskutel olid tinanööbid. Saterkuub käis enamasti kokku vatiga. Rüü oli tööriie, aga kanti ka talvel: pandi kuue ja kasuka vahele, et kasukas ei määrduks. Kasukas valmistati lambanahast, peale pandi kootud vöö.[4]
Peakatted muuda
Kaapkübarat kanti pidulike riietega. Need kitsenesid pealt, olid kõvad ning musta, pruuni või halli värvi. Kootud müts tehti linasest ja villasest lõngast.[4]
Jalakatted, säärepaelad, jalatsid muuda
Ka meeste jalakatted olid jalarätid ja sukad. Jalarätid olid samasugused nagu naistel. Samuti tehti meeste sukad algul riidest, hiljem kooti, kuid need olid ühevärvilised, valged, mustad, potisinised või hallid.[4]
Enamik säärepaeltest on kalasabamustris, need tehti villastest lõngadest. Säärepaelte ülesanne oli sukki üleval hoida, aga ka hoida põlvpükste sääreotsi kinni.[4]
Meeste jalatsid olid viisud, pastlad ja saapad. Viisud tehti niintest või kasetohust. Pastlad olid peamiselt tööjalanõud, aga vaesemad inimesed käisid nendega ka peol. Saapad olid kõige paremad jalanõud, igaüks ei jaksanud neid osta.[4]
Kindad muuda
Meeste kindad olid naiste omadega väga sarnased: villased, enamasti kasutati kahte värvi, kiri oli sageli väike ning soonik kooti ühe värviga. Tehti nii laba- kui ka sõrmkindaid.[4]
Ehted muuda
Tavaliselt kanti vitssõlge, mille ülesanne oli hoida särgi rinnalõhikut kinni. Need valmistati enamasti hõbedast.[4]
Viited muuda
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 https://rahvaroivad.ee/regioonid/pohja-eesti/kadrina/kadrina-naine-ja-neiu
- ↑ Kaarma, Melanie, Aino Voolmaa 1981. Eesti rahvarõivad. Tallinn: Eesti Raamat.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Loite, Kersti 2017. Virumaa rahvarõivad. Tartu: Eesti Rahva Muuseum.
- ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 https://rahvaroivad.ee/regioonid/pohja-eesti/kadrina/kadrina-mees