Kümnik
Kümnik ehk külakümnik ehk kümnesmees ehk külakubjas[1] oli algselt vahendaja mõisa ja taluperede vahel, hiljem vallale alluv madalaim politsei- ja haldusametnik.[2]
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/40/%D0%94%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%82%D0%BD%D0%B8%D0%BA_%D0%AD%D0%B7%D0%B5%D0%BB%D1%8C%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B3%D0%BE_%D1%83%D0%B5%D0%B7%D0%B4%D0%B0.jpg/220px-%D0%94%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%82%D0%BD%D0%B8%D0%BA_%D0%AD%D0%B7%D0%B5%D0%BB%D1%8C%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B3%D0%BE_%D1%83%D0%B5%D0%B7%D0%B4%D0%B0.jpg)
![]() |
See artikkel räägib külakümnikust; kümniku all võidakse mõista ka töödejuhatajat |
Liivimaa kubermangus (välja arvatud Saaremaal) seati kümnikud ametisse 1850. Nad määrati mõisavalitsuse ja vallakohtu kokkuleppel. Igast kümnest taluperemehest määrati üks kümnik.[2]
Eestimaa kubermangus ja Saaremaal seati kümnikud ametisse 1866. Need määras vallavalitsus. Igast 8–15 taluperemehest määrati üks kümnik.[2]
Viited
muuda- ↑ EKSS, II, 4, lk 777
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Eesti entsüklopeedia, 12. kd., lk. 273