Külvirind oli külvataval põllul ala, mille laiust määrati paralleelsete külvikriipsudega. Nii välditi mõne põlluosa külvamata jätmist või kahekordset täiskülvamist.

Külvikriipsud tõmmati põllu serva suunas ja liiguti külvirinna laiuse võrra järk-järgult edasi. Kriipse tõmmati vahetult enne külvamist või selle ajal. Pehmele pinnasele veeti kriipsud jalakannaga, kõvale pinnasele külvikonksu või hitsmeadraga.[1]

Viited muuda

  1. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 90