Köögiviljapeenar
Köögiviljapeenar on väike peenar või aia osa, kus kasvatatakse köögivilju ja muid toiduks tarbitavaid taimi.[1] Maailmas on olemas väga palju erinevaid köögivilju ja paljusid saab kasvatada ka Eestis.
Eesmärk muuda
Köögiviljapeenra eesmärgiks on kasvatada värsket toitu söömiseks, jagamiseks ja müümiseks. Köögiviljade kasvatamiseks on vaja ruumi, kuid paljusid kultuure saab kasvatada ka konteinerites.[2]
Asukoht muuda
Taimede kasvuks on vaja palju päikesevalgust ja ligipääsu veele. Köögiviljapeenart ei tohiks olla puudele ning suurematele põõsastele liiga lähedal, sest need konkureerivad köögiviljataimedega päikese, vee ja toitainete pärast. Eri kultuuride valgustarbimine on kohati väga erinev. Vähem päikesevalgust vajavad kultuuri, mida me kasvatame lehtede, juurte või mugulate pärast. Sellised on näiteks spinat, lehtkapsas, peet, redis. Kultuurid, mida kasvatame viljade pärast, vajavad rohkem päikesevalgust nagu näiteks tomat ja kurk. Vesi on teine oluline komponent, mida taimed rohkesti vajavad. Köögiviljad koosnevad keskmiselt 90% veest. Kastmisel peaks olema ettevaatlik, et mitte vett lehtedele pritsida, sest see võib aidata kaasa erinevate haiguste levikule.[2]
Peenrad muuda
Väikeaias on soovitav kasvatada köögiviljataimi erineva suuruse ja kujuga peenardel. Peenrad võib ümbritseda puidust, metallist, tellistest või muust materjalist piiretega. Köögiviljataimede kasvatamisel väikeaias on soovitav planeerida peenrad nii, et oleks arvestatud taimede sobivus naabritega. See vähendab märgatavalt kahjurite ja haiguste levikut. Väikeaias ja rõdul kasvatatakse köögiviljataimi sageli anumates, mille sügavus võiks olla umbes 30 cm või rohkem. Anumad täidetakse köögiviljataimede kasvatamiseks sobiva kasvusubtraadiga, näiteks universaalse kasvuturbaga. Erinevad mullasegud koosnevad turbast, kompostist, liivast, savist.[3]
Taimede valik muuda
Kasvatada tasuks kultuure, mida inimene ise tarbib. Eestis on enamus köögivilju hooaegsed ehk intensiivsem kasvuaeg on suvel ja sügisel, talvel taimed hukkuvad. Kevadel tasub istutada taimi, mis suudavad öökülmad üle elada. Tavaliselt istutatakse ja külvatakse enamus köögiviljadest avamaale mais, sest siis on suurem öökülmade oht möödas.[2] Peenardeks jaotatud kasvualal on otstarbekas jälgida viljavaheldust. Kõige levinum on viljavahelduse neljaväljasüsteem, mis sobib keskmise raskusega huumusrikkale mullale.[3] Seemnedpakkidel on külviks vajalikud vahemaad ja külviajad olemas. Ettekasvatatud taimede puhul tuleb kasvukohale istutamisel arvestada taimede täiskasvuga. Piisav õhuvahe taimede vahel aitab ära hoida haiguste levikut.[2]
Viited muuda
- ↑ "The World's Fastest Dictionary | Vocabulary.com". www.vocabulary.com. Vaadatud 29. märtsil 2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Vegetable Gardening: A Beginner's Guide | NC State Extension Publications". content.ces.ncsu.edu (Ameerika inglise). Vaadatud 29. märtsil 2023.
- ↑ 3,0 3,1 Paasik, Tiina (2014). "Köögiviljakasvataja aabits". Menu Kirjastus.