Kõrgendatud avaliku huviga alad

Kõrgendatud avaliku huviga alad, ka KAH-alad või KAH-metsad, on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juurutatud terminoloogias kõrgendatud avaliku huviga alad. Selle all peetakse silmas kindlat osa Eesti Vabariigi omanduses olevatest metsadest, mille majandamisel tuleb arvestada avaliku huviga ja kogukondi tuleb kaasata otsustusprotsessidesse vastavalt metsaseaduse § 43 lõikele 9 .

Sellisteks metsaaladeks on näiteks asulate lähedased metsad või metsad, kus käiakse puhkamas, marjul, seenel, matkamas või sportimas, või mis kaitsevad asulaid mürareostuse või ebasoodsate ilmastikumõjude eest.

KAH-alasid määrab RMK, KAH-alade määramise protseduur pole seaduses sätestatud ja pole teada, kes sellesse protsessi lisaks RMK-le on kaasatud. Seetõttu on võimalikud erinevad arusaamad ja käsitlused.

KAH-ala mõiste tekkelugu

Aastatel 1991–2008 oli metsaseaduses kolm metsakategooriat: kaitse-, tulundus- ja hoiumetsad. Kaitsemetsa põhiline funktsioon oli keskkonnaseisundi kaitse. Hoiumets oli looduskaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuv mets. Hoiu- või kaitsemetsaks määramata mets oli tulundusmets. Aastast 2009 ei ole metsaseaduses metsade kategooriaid määratletud, sest paragrahvid 17–22 tunnistati kehtetuks. Kaitsemetsade staatust seadus enam ei reguleeri, kuid vaatamata sellele on endistes kaitsemetsades palju asustusüksuste lähedal asuvaid metsasid ja nende majandamisel on tekkinud õiguslik vaakum.

KAH-ala mõiste kasutusele võtmine RMK poolt langes samasse aega 01.09.2017 jõustunud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadusega. Meedias kasutati mõistet "kõrgendatud avaliku huviga ala" esmakordselt 2017. aasta septembris, pärast metsaseaduse (MS) ja looduskaitseseaduse (LKS) muudatuse jõustumist, ajalehe KesKus rubriigis “Metsiku Eesti lood”. Artiklis “Mets ja avalik huvi” kirjutas RMK maakasutusosakonna juhataja Marko Trave, et „kõrgendatud avaliku huviga ala“ (näiteks mets) on ala, mis ei kuulu looduskaitse alla, ent kus metsa majandamisele on seatud omad piirid.

KAH-alade määramist ja majandamist reguleerib ainult RMK asutuse sisene dokument, mida pole avalikuks tehtud. KAH-alad ei ole metsa majandamist puudutavate seaduste tähenduses juriidiline mõiste ja seda ei ole õigust loovates aktides reguleeritud, mistõttu ei pruugi olla tagatud õiguslik selgus avalikku huvi puudutavate metsade majandamisel. KAH-alade mõiste on seetõttu üksnes RMK asutusesiseseks kasutamiseks loodud töömõiste, millel puudub juriidiline definitsioon. RMK juhatuse 10.12.2019 otsusega nr 1-32/97 on KAH-alade mõiste lisatud RMK asutuse sisesesse dokumenti „RMK kõrgendatud avaliku huviga alade määramise, majandamise ja seal tehtavatest töödest teavitamise juhendis“ .

KAH-alade valik

Praegu kehtiva regulatsiooni järgi on KAH-metsad majandusmetsad. Aga RMK-l on FSC jätkusuutliku metsanduse sertifikaat, mis võimaldab riigimetsast saadavat puitu müüa parematel tingimustel. Sertifikaadi tingimuste täitmiseks peab RMK sõlmima kirjalikud kokkulepped kohalike kogukondadega. RMK metsaülemad ja juhtkond valivad “kõrgendatud avaliku huvi” vääriliseks alad KAH-alade eelvaliku nimekirjast. Eelvaliku alad, mille suhtes kohalike avalikku huvi ei tõstatu, käsitletakse automaatselt majandusmetsadena. Kokkuvõttes on valdavalt KAH-aladeks valitud metsad varem metsaseaduses kehtinud kaitsemetsade kategooria metsad.

KAH-alade nimekiri ja maht

KAH-alasid on 2019. aasta RMK aastaraamatu järgi Eestis 703, ühtekokku 73 000 hektarit (5% RMK halduses olevast alast). Aga 2022. aasta märtsi seisuga on RMK kodulehel tabel, kus on esitatud 349 ala kogumahuga 36 437 ha .

2021. aastal avaldas RMK Andmekaitse Inspektsiooni nõudel (23) KAH-alade nimekirja, kuid avaldati nimekiri ainult nendest aladest, kus 2021. aastaks olid raieplaanid tehtud. Avaldatud nimekiri on seega poolik ja 2022. aasta veebruari seisuga ei ole KAH-alade nimekiri endiselt täielikult avalik.

KAH-alade majandamine

KAH-aladel asuvate metsade majandamisele, sh raietegevustele, pole seaduses ette nähtud erinevusi võrreldes majandusmetsadega. Tänases seaduses puuduvad kaitsepiirangud KAH-aladele ja puudub eelpool korduvalt mainitud kategoriseerimine.

Kohalike kaasamine

KAH-alade majandamise kavandamisel lähtub RMK kohalike kaasamise kohustusest , selleks korraldab RMK KAH-aladele planeeritavate raiete tutvustamiseks kaasamise koosolekud.

Ka Eestimaa Looduse Fondi koostatud metsatööde juhendis on välja toodud, et KAH-aladel ei ole raietegevuse planeerimine ametlik haldusmenetlus, mis tähendab, et seaduse tasandil pole kokku lepitud täpseid reegleid, keda ja kuidas teavitada. Samuti puudub õiguslik kohustus seisukohtadele teatud viisil vastata ning RMK otsust kohalike elanike soovidega arvestamise suhtes ei saa ka kohtus vaidlustada (küll saab kohtus vaidlustada konkreetset metsateatist, mis raieks õiguse annab).

Vastuolud ja probleemid KAH-alade temaatikas

KAH-alade kontseptsiooniga üritab RMK järgida metsaseaduse § 43 lõiget 9, kuid paljud kohalikud kogukonnad ei ole protsessiga rahul ja on seisukohal, et kaasamine pole sisuline. Metsaseaduse § 48 lõige 2 määrab riigimetsa majandaja tegevusalad ja kriitikute väitel on RMK muud funktsioonid puidu varumise kõrval tahaplaanile lükatud.

KAH-alade teemal 2021. aasta aprillis 28 kogukonna poolt tehtud ühispöördumises on selgitatud: “KAH-metsad jäävad täna hallile alale, kuna ei kajastu täna üheski seaduses. KAH-alade mõiste on aegade jooksul varieerunud. Ühestki seadusest, sealhulgas Metsaseadus, seda praegu ei leia.” Sama pöördumist kajastavas artiklis on kasutatud sõna puhkemetsad “KAH-alade” sünonüümina. “Riigimetsa majandamise keskus (RMK) ootas 7. aprilliks ettepanekuid puhkemetsade majandamiseks. Üleskutsele reageeris 28 kogukonda, kes esitasid kõrgendatud avalike huvide all olevate metsade kaitseks ning protestiks RMK majandamisviiside vastu avaliku ühispöördumise.” 28 kogukonda tegid ühise pöördumisega riigikogule, Eesti Vabariigi presidendile ja õiguskantslerile, peaministrile, keskkonnaministrile, riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele ja RMK juhatuse esimehele ettepaneku loobuda KAH- metsades uuendusraietest (lage- ja turberaie) ning võtta suund püsimetsandusele. Kirjas toodi välja, et kõrgendatud avaliku huviga metsad eristuvad majandusmetsadest oma sotsiaalsete, kultuuriliste ja ökoloogiliste väärtuse poolest. Seni on neid ettepanekuid metsanduspoliitika kujundamisel ignoreeritud.

Keskkonnajurist ja ELFi metsaprogrammi ekspert Liis Keerberg kirjeldas 2020. aasta lõpus juhtumeid üle Eesti, kus RMK korraldatud kaasamiskoosolekute eelselt oli piirkondadesse juba võetud raieload (metsateatised). Metsateatiste võtmine juba enne kaasamist pole kooskõlas seaduses ettenähtud loogikaga, et majandamise protsessi kaasatakse kohalikud. See tähendab, et raieotsused olid tehtud enne kohalikega suhtlemist. Artiklis kirjeldatakse näidet, kus Kanepi valla rahvas sai teada, et ajaloolise Postitee ääres ja armastatud puhkekohas Palojärve ümbruses plaanis RMK 12,9 hektaril ulatuslikku raiet kohe sügisel, olid kohalikud sellele nii selgelt vastu, et RMK lükkas raied edasi. Artiklis esitati mitmeid küsimusi, mis on siiani selgusetud. Näiteks kuidas KAH-alasid määratakse? Miks nende kaardikihte kiivalt avalikkuse eest varjul hoitakse? Kas RMK peab kodanike teabenõuetele vastama või mitte? Kas RMK otsuseid saab vaidlustada?