Joogisarv

Joogisarv on vedelike joomiseks kasutatud erinevast materjalist (seest õõnestatud loomasarv, klaas, metall, keraamika jm) sarvekujuline jooginõu. See oli kasutusel juba klassikalisel antiikajal, eriti Balkanil, jäänukina tseremoniaaljooginõuna keskajal ja mõnel pool ka tänapäeval, eriti Germaani-Euroopas ja Kaukaasias.

Joogisarv

Joogisarv oli oluline viikingite tseremooniates.[1]

Joogisarve kasutamine EestisRedigeeri

Eestis oli joogisarv oluline muinasusundlike peiede pidamise rituaalides. Joogisarve kujutist on kujutatud mitmel eesti paganlikul sõjameeste trapetsiaalsel hauaplaadil (nt Muhu kiriku seinas, Karuse kalmistul von Wistinghausenite kabelis jm).[2][3]

ViitedRedigeeri

  1. Arthur MacGregor, Bone, Antler, Ivory & Horn: The Technology of Skeletal Materials Since the Roman Period, Taylor & Francis, 1985, ISBN 978-0-7099-3242-0, p. 152
  2. http://muinas.struktuur.ee/vvfiles/0/trapetsid%20est.pdf [katkine viide]
  3. http://muinas.struktuur.ee/vvfiles/1/hauaplaadid.pdf [katkine viide]