Johannes Victorinus Boretius
Johannes Victorinus Boretius (1645 Lyck – 1706 Venemaal vangistuses) oli Eesti vaimulik.
Boretius sündis ajaloolisel Preisimaal Lyckis (praeguse haldusjaotuse järgi Ełkis Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Poolas). Ta õppis usuteadust (immatrikuleeriti 12. aprillil 1669) Königsbergi ülikoolis. Ordineeriti 13. märtsil 1680 õpetajaks.
Ta oli aastatel 1680–1684 Anna koguduse adjunktõpetaja, aastatel 1684–1696 oli ta Saarde Katariina koguduse õpetaja. Aastatel 1696–1701 oli ta Rõuge Maarja koguduse õpetaja, hooldas 1701. aastal ka Vastseliina Katariina kogudust (kui pastor Thiele Venemaale vangi viidi). Viidi Põhjasõja alguses 1701. aastal Venemaale vangi, kus ta 1706. aastal suri[1][2].
Isiklikku muuda
Boretius oli kaks korda abielus. Tema esimese naise Anna Sophia isa Matthias Siegmann oli Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja ja Anna koguduse abiõpetaja.