Jahusõda (prantsuse keeles Guerre des farines) olid rahutused aprillis ja mais 1775 Prantsusmaa põhja-, lääne- ja idaosades. Need vallandusid pärast vilja- ja leivahinna tõusu, kuna leib oli rahva jaoks tähtis toiduallikas. Hinnad tõusid kehva ima ja saagi tõttu. Rahutused vaibusid kui kuningas Louis XVI määratud rahandusminister Anne Robert Jacques Turgot hinnad fikseeris ning rahvast saadeti ohjeldama sõjavägi.

Jahusõda peegeldas Ancien régimeʻi laiemaid sotsiaalseid ja poliitilisi muredesid. Hiljem on hakatud jahusõda pidama Prantsuse revolutsiooni üheks eelmänguks.

Kirjandus

muuda
  • Cynthia A. Bouton. The flour war: gender, class, and community in late Ancien Régime French society. Penn State Press, 1993. ISBN 027101055X, ISBN 978-0271010557
  • Allan Todd. Revolutions 1789–1917.Cambridge University Press. 1998.
  • Steven L. Kaplan, Le pain, le peuple, le roi : la bataille du libéralisme sous Louis XV, Paris, Perrin, 1986.
  • Vladimir S. Lujblinski, La guerre des farines. Contribution à l'histoire de la lutte des classes en France, à la veille de la Révolution, Grenoble, Presses Universitaires de Grenobles, 1979.
  • Louise Tilly, « La révolte frumentaire, forme de conflit politique en France », dans Annales. Économies, sociétés, civilisations, tome 27, n° 3, mai–juin 1972, pp. 731–57 (pp. 11–33).
  • E. P. Thompson, Florence Gauthier, Guy-Robert Ikni, La Guerre du blé au XVIIIe siècle : la critique populaire contre le libéralisme économique au XVIIIe siècle, Montreuil, 1988.