Jacob Jordaens

Jacob Jordaens - flaami kunstnik, üks olulisemaid flaami barokki esindajaid. Sündis 20. mail 1593. aastal Antwerpenis, Hollandis.[1]

Jacob Jordaens
Autorretrato, por Jacob Jordaens.jpg
Sündinud 20. mai 1593. a
Antwerpen, Holland
Surnud 18. oktoober 1678. a
Antwerpen, Holland
Kunstivool portree, religioosne maal, ajaloomaal, mütoloogiline maal, maastikumaal
Tuntud teoseid "Oakuninga pidu", "Kuningas joob", "Püha perekonna tagasitulek Egiptusest"
Abikaasa Catherine van Noort
 

EluluguRedigeeri

Tema isa oli linakaupmees Jacob Jordaens vanem, ema nimi oli Barbara van Wolschaten. Peres oli 11 last, Jacob sündis esimesena. Tema sotsiaalklassis pöörati suurt tähelepanu korraliku hariduse saamisele - seoses antud traditsiooniga pole midagi üllatavat selles, et Jordaens oskas prantsuse keelt ning omas selget käekirja. Lisaks sai Jordaens oma õppetöö käigus häid teadmisi mütoloogiast. Paljudes tema maalides esinevad piiblilugude motiivid, mis näitab omakorda, et religioosne teema oli Jordaensile väga tuttav.[2] Tema õpetajaks oli Adam van Noort, kelle tuntud õpilaste hulgas on ka kunstnikud Peter Paul Rubens ning van Balen. Selleks ajaks, kui Jacob Jordaens sai van Noorti õpilaseks, eelmainitud kunstnike õpingud tema juures juba lõppenud. Meistri ranged kombed tundusid Jordaensile attraktiivseteks ning ateljeest sai üsna kiiresti tema teine kodu.[3] Õppimise käigus elas Jordaens oma meistri juures. Eriti lähedaseks sai ta tema tütrega - Catherine van Noortiga, kellega ta abiellus 1616. aastal. Nende peres sündis kolm last. Õppetöö van Noorti juures kestis kaheksa aastat, pärast lõpetamist liitus ta Antwerpeni Püha Luuka gildiga ning hakkas akvarellkunstnikuks, paraku pole tema kõige varasemad akvarelltööd säilinud. Kaks tähtsat sündmust - gildiga liitumine ja abiellumine - toimusid samal aastal. Hiljem ostis Jordaens maja oma kodulinnas, Antwerpenis, kus rajas endale töökoda.[2]

Adam van Noort polnud ainuke meister, kelle juures õppis Jordaens. Järgmiseks meistriks valis ta Rubensi, kelle õitsenguperiood oli tolleks hetkeks juba alanud. Meistri ateljees tegeles ta pidevalt maalide kopeerimisega, mida tõi Rubens Veneetsiast. Selline praktika aitas tema maalimisoskuse arenemisele kaasa, tänu millele sai hiljem temast ainulaadne kunstnik. On teada, et 25-aastasena võttis ta osa Rubensi allegooriliste maalide loomisest, kus oli kujundatud Marie de Medicis.[3]

Rubensi mõjuRedigeeri

Kuna Jordaens õppis oma kunstnikutee alguses Rubensi juures, pole midagi imekspandavat selles, et teine avaldas suurt mõju Jordaensi loomingule. Eksisteerib arvamus: kui Rubens poleks flaami stiili raraja, selle elujõudu ning muskleid täis laadi loomisega saaks Jordaens kindlasti hakkama. Sarnase temperamendiga kunstnike töödes oli palju ühiseid jooni ning seda fakti toetab järgmine asjaolu: Jordaensi maalid kirjutati sageli Rubensi arvele ja vastupidi. Igal kunstnikul olid oma tugevad küljed: kui Rubensil oli parem ettekujutusvõime ning rohkem mõtteid, mida peeti geniaalseteks, siis Jordaensi kunstiteoste puhul peab kindlasti rõhutama nende tõelisust. Jordaensi tugevaks küljeks peetakse ka tema paremat väljendusoskust. Tema maalid on täis jõudu, värve ning maalides kujutatud tegelased demostreerivad täiuslikku heaolu. Nii Rubens kui ka Jordaens kujutasid maalidel oma abikaasasid: esimese kunstniku teoste puhul on tegemist Isabella Brandtiga, Jordaensi puhul on aga Catherine van Noortiga.[3] Pärast Rubensi surma sai Jordaens Antwerpeni kõige mõjukamaks kunstnikuks.[2]

KunstistiilRedigeeri

 
"Püha perekonna tagasitulek Egiptusest" (1616)

Suurt huvi tundis Jordaens naturalismi vastu. Väga tuttavad olid talle chiaroscuro ning tenebrismi žanrid, kus saavutas ta tipptaseme. Nagu enne mainitud, Rubensi ja Jordaensi töödes oli üsna palju sarnaseid jooni. Mõned neist esinevad ka kunstistiilis. Mõlemad kunstnikud eelistasid oma loomingus kasutada soojemaid värve.[2] Samal ajal vastab antud väide tõele pigem siis, kui räägime Jordaensi karjääri algusest. Pärast seda, kui 1655. aastal võttis Jordaens protestantismi vastu 1655. aastal, hakkas ta rohkem külmemaid värve kasutama ning teemade valikul kaldus nüüd moralistlike poole. Erinevalt tema aja kunstnikest polnud ta kunagi käinud Itaalias, seega tema loomingus prevaleerib just flaami stiil, mitte klassikaline itaalia barokk.[4] Jordaensi teosed vastavad mitmele omadusele: värskus, energilisus, erksus. Tema maalide personaažidest rääkides tuleb rõhutada, et peamiselt kujutas ta tugevaid tervisest lõkendavaid naisfiguure. Tegu on üsna viljaka kunstnikuga. Jordaens veetis palju aega oma töökojas, mis viis suurepäraste tulemusteni: elusuuruse kuju portree sai temal sageli valmis vaid ühe poseerimisega.[3] Enamgi veel, Jordaensist sai edukas portreemaalija, kes kujutas oma loomingus ka piibellikke, mütoloogilise ning allegoorilisi motiive. Eriti meeldis talle kujutada loomi oma teostes, nende hulgas on nii kassid ja koerad kui ka kodulinnad ja lambid.[2]



Tuntumad teosedRedigeeri

Kuningas joobRedigeeri

 
"Kuningas joob" (1638). Kuninglikus kunstimuuseumis Brüssellis.

Jordaensi maalidel esineb tugev valguse ja varju kontrast ning figuure täis kompositsioon, mille järgi nende äratundmine osutub lihtsaks ülesandeks. Sellist kompositsiooni saame teosel "Kuningas joob" («The King Drinks») näha, mille loomise lõpetas ta 1638. aastal. Keskel on näha istuvat kuningat. Väidetakse, et tegemist on tema esimese õpetaja Adam van Noorti portreega. Mõnede kunstiajaloolaste arvates võib ülimalt lõbus maalil kujutatud olukord Jordaensi sellisest eluviisist loobumist, mida seostatakse protestantismi vastuvõtmisega.[5]



Oakuninga piduRedigeeri

 
"Oakuninga pidu" (1640-1645). Kunstiajaloo muuseum, Viin.

Veel üks Jordaensi tuntud kunstiteos on maal "Oakuninga pidu" («The Feast of the Bean King»), mis võib tunda sarnasena eelmisega kompositsiooni ning tegelaste poolest. Antud variant erineb eelmisest kartuši olemasoluga, mis on paigaldatud tagaplaanil oleva seina peale. Teksti eestikeelne tõlge võiks kõlada järgmiselt: «Purjus inimene on teistest hullem». Kujutis pärineb kombest pühadel kuulutada peokuningaks seda isikut, kes leiab õhtuks koogitükis peidetud oa.[6]


 
"Noore abielupaari portree" (1615-1620). Kaunite kunstide muuseum, Boston.


Noore abielupaari portreeRedigeeri

Mõned Jordaensi teosed viitavad tema küpsusaja algusele. Nende hulgas on maal “Noore abielupaari portree” ("Portrait of a Young Married Couple"), mille loomisega ta tegeles 1615-1620 aastate vahemikus. Esmapilgul võib tunda, et tegemist on tavalise pereportreega. Tegelikult on maalil oma alltekst olemas, mis avaldub väiksemates detailides. Siin tuleb tähelepanu pöörata just paari asendile: vaatamata sellele, et naine istub üsna tagasihoidlikult, tema rahulikkuses peitub perekonna roll.[7]




SurmRedigeeri

Jordaensi tähtsus kunstnikuna toetab mitu asjaolu. Kõigepealt tuleb tähelepanu pöörata tema õpilaste arvule: ametlikult oli neid 15, hiljem selgus, et Jordaensil oli veel kuus õpilast, kes polnud gildiga seotud. Võimalik, et Jordaensi õpilaste arv oli veel suurem. Teiseks on järgmine argument: vaatamata sellele, et tema võttis protestantismi vastu, katoliiklikid kirikud jätkasid Jordaensi poolt loodud teoste tellimist.[2] Jacob Jordaens ja tema tütar Elisabeth surid 18. oktoobril 1678. aastal. Surma põhjuseks oli "inglise higistamishaigus". Mõlemad maeti protestantslikule kalmistule, mis asub Puttes. Sinna maeti ka tema abikaasat Catherine, kes suri 19 aastat varem. Hiljem paigaldati Putte külas Jordaensi monument, mis asub hävitatud kiriku ning kalmistu kohapeal.[3][2]

ViitedRedigeeri