Jaakobus (Jeesuse vend)

Jaakobus (1968. aasta piiblitõlkes Jakoobus) oli Joosepi ja Maarja poeg ning Jeesuse vend (Markuse 6:3; Galaatlastele 1:19). Jaakobus oli Jeesuse, Joosese, Siimona ja Juuda vend (Markuse 3:21; Johannese 7:5; Matteuse 13:55). Jeesuse avaliku tegevuse ajal (28–30 pKr) polnud Jaakobus tema õpilane (Matteuse 12:46—50; Johannese 7:5).

Enne 30. aasta nädalatepüha kogunesid Jaakobus koos oma ema, vendade ja apostlitega Jeruusalemmas ühe maja ülemisse tuppa (Apostlite teod 1:13.14).

Jaakobus sai hiljem Jeruusalemma koguduse juhiks ning kirjutas oma nime kandva Piibli raamatu (Apostlite teod 12:17; Jaakobuse kiri 1:1).

Ajaloolase Josephuse järgi käskis saduserist ülempreester Ananus Jaakobuse kividega surnuks visata. See toimus pärast Rooma maavalitseja Festuse surma (umbes aastal 62 pKr) ja enne tema järelkäija Albinuse ametisse asumist. On ka pärimus, et surmaotsus viidi täide teda templi müürilt alla tõugates.