Vikipeedia

Ivoirité

Ivoirité-poliitikaks nimetatakse 1990ndate keskel Elevandiluuranniku toonase presidendi Henri Konan Bédié viljelema hakatud natsionalistlikku poliitikat, mille eesmärgiks oli põimida selle immigratsioonisihtmärgina tuntud riigi rahvastik ühte ja kõrvaldada poliitilised konkurendid. See poliitika lõhestas rahvast, tekitas ühiskonnas suurt vastuseisu ja oli Elevandiluuranniku 2002. aasta kodusõja ajend.

Taust muuda

Esimesed poliitilised pinged rahvuspoliitikas tekkisid 1978. aastal autokraat Félix Houphouët-Boigny valitsusajal. Vastukaaluks elevandiluuranniklaste üleskutsetele jagada tööd, sotsiaalset majutust ja muid sotsiaalseid hüvesid rahvuspõhiselt, lõi riigijuht eraldi ministeeriumi, mis tegeles tööküsimustega ja rahva ivoirisation’iga ehk ühtsema rahvuse loomisega. Rahvusküsimus tõusis esiplaanile 1990. aastal mitmeparteisüsteemi kehtestamisega, mis tõi kaasa ennenägematuid sotsiaalseid pingeid.[1] 1990. aasta valimistel üritas kodakondsusküsimuse tõstatamisega hääli koguda kauaaegne opositsionäär Laurent Gbagbo, vastandudes valitseva partei väidetavale välismaalaste soosimisele.[2] Ühiskonnas valitsenud ksenofoobia muutus veel suuremaks probleemiks 1993. aastal Henri Konan Bédié presidendiks saamisega, kui avati Pandora laegas nimega Ivoirité.[3]

Ivoirité-poliitika muuda

Nagu autokraatidele omane, ei andnud Félix Houphouët-Boigny oma potentsiaalsetele järglastele liialt võimu ja määras peaministriks Alassane Dramane Ouattara, kelle põhja päritolu ei oleks võimaldanud tal riigijuhiks saada, sest see poleks sobinud valitsevale eliidile.[4] Félix Houphouët-Boigny soosik uueks riigi liidriks oli Henri Konan Bédié, kes asuski pärast tema surma (1993. aastal) presidenditoolile. 1995. aastal toimusid uued presidendivalimised ja Bédié kasutas seda vähest aega, et konsolideerida oma võimu. 1994. aastal surus president läbi seaduse, mis nõudis presidendiks ja parlamenti kandideerimiseks tõestust, et nii kandideerija kui ka tema vanemad on pärit Elevandiluurannikult. Seadus loodi, et diskvalifitseerida Ouattara, kelle isa oli väidetavalt pärit Burkina Fasost.[5] Ouattara isa sünniaastal polnud Elevandiluuranniku kolooniat veel olemaski, kuid kohalik Ülemkohus keelas tal siiski presidendivalimistel osaleda. Henri Konan Bédié valiti 1995. aastal uuesti presidendiks.[6] Ta kogus 96,5% häältest, sest Ouattaral keelati osalemine ja ta teine peamine rivaal Laurent Gbagbo boikoteeris valimisi, viidates valimisprotsessiga manipuleerimisele.[7]

Võib tunduda, et Ivoirité-poliitika oli vaid Ouattara vastu välja mõeldud, aga päris nii see polnud. Poliitika manifesteeris "L’Ivoirité, ou l’esprit du nouveau contrat social du président H. K. Bedié" ("Ivoirité ehk president H. K. Bedié uue ühiskondliku leppe vaim"). Abidjani linnas asuva Cocody ülikooli professor Niamkey Koffi on välja pakkunud ühe parima definitsiooni Ivoirité-poliitikale: "mõisteline tööriist, mille eesmärk on luua erinevuste süsteem defineerimaks elevandiluuranniklast". See peaks olema "rahvusliku identiteedi uus alus" ja kaitsma iseseisvust, mida ähvardab massiline immigratsioon.[8] Ivoirité pooldajad on veendunud, et Felix Houphouët-Boigny avatuse poliitika on loonud ebavajalikke raskusi ja üritab luua selge vahe lõunapoolsete "tõeliste" elevandiluuranniklaste ja põhjapoolsete "välismaalaste" vahel.[9]

Tagajärjed muuda

Ivoirité-poliitikal on kaugeleulatuvad tagajärjed, eriti põhjaalade elanike jaoks. Selle eesmärk oli marginaliseerida riigi põhjaosa elanikud, rühmitades nad Burkina Fasost pärit immigrantidega samasse rühma, näidates, et nad on "välismaalased" või vähemalt välismaa päritoluga.[10] Paljudelt võeti valimisõigus, rääkimata õigusest valitud saada. Ivoirité-poliitika suurendas Elevandiluuranniku elanikes lõhesid ja ebavõrdsust, mitte ei aidanud kaasa uue liberaalse ühiskonna tekkimisele, nagu selle pooldajad väitsid.[11] 1990-ndate poliitiline ebastabiilsus, mida iseloomustas eelkõige mitmeparteisüsteemi kehtestamisele järgnenud etno-natsionalism, viis 1999. aasta riigipöördeni. Selle viis läbi riigi lääneosast pärit kindral, endine Bedié usaldusisik Robert Guéï. Riigipööre taandus kiirelt suurte poliitiliste liidrite vaheliseks vastasseisuks.[12] Pärast 2000. aasta valimisi, mille võitis Laurent Gbagbo, kes jätkas sama natsionalistlikku poliitikat, vallandusid riigi sisepinged 2002. aastal kodusõjaga.

Viited muuda

  1. ↑ Cutulo, Armando (2010), "Modernity, autochthony and the Ivorian nation: the End of a Century in Côte d’Ivoire", Africa: The Journal of the International African Institute, Vol. 80, No. 4, pp. 527–552, siin pp. 529–530
  2. ↑ Mitchell, Matthew I. (2011), "Insights from the Cocoa Regions in Cote d’Ivoire and Ghana: Rethinking the Migration-Conflict Nexus", African Studies Review, Vol 54, No. 2, pp. 123–144, siin p. 128
  3. ↑ Banégas, Richard (2006), "Côte d’Ivoire: Patriotism, ethnonationalism and other African modes of self-writing", African Affairs, Vol. 105, No. 421, pp. 535–552, siin p. 539
  4. ↑ Banégas, Richard (2006), "Côte d’Ivoire: Patriotism, ethnonationalism and other African modes of self-writing", African Affairs, Vol. 105, No. 421, pp. 535–552, siin p. 538
  5. ↑ Bah, Abu Bakarr (2010) "Democracy and civil war: Citizenship and peacemaking in Côte d’Ivoire", African Affairs, Vol. 109, No. 437, pp. 597–615, siin pp. 601–602
  6. ↑ Cutulo, Armando (2010), "Modernity, autochthony and the Ivorian nation: the End of a Century in Côte d’Ivoire", Africa: The Journal of the International African Institute, Vol. 80, No. 4, pp. 527–552, siin p. 527
  7. ↑ Langer, Arnim (2005), "Horizontal Inequalities and Violent Group Mobilization in Côte d’Ivoire", Oxford Development Studies, Vol. 33, No. 1, pp 25–45, siin p. 33
  8. ↑ Cutulo, Armando (2010), "Modernity, autochthony and the Ivorian nation: the End of a Century in Côte d’Ivoire", Africa: The Journal of the International African Institute, Vol. 80, No. 4, pp. 527–552, siin pp. 533–534
  9. ↑ Badmus, Isiaka Alani (2009), "Even the Stones are Burning: Explaining the Ethnic Dimensions of the Civil War in Côte d’Ivoire", Journal of Social Sciences, Vol. 18, No. 1, pp 45–57, siin p. 51
  10. ↑ Bah, Abu Bakarr (2010) "Democracy and civil war: Citizenship and peacemaking in Côte d’Ivoire", African Affairs, Vol. 109, No. 437, pp. 597–615, siin p. 602
  11. ↑ Cutulo, Armando (2010), "Modernity, autochthony and the Ivorian nation: the End of a Century in Côte d’Ivoire", Africa: The Journal of the International African Institute, Vol. 80, No. 4, pp. 527–552, siin p. 547
  12. ↑ Chauveau, Jean-Pierre ja Richards, Paul (2008) "West African Insurgencies in Agrarian Perspective: Côte d’Ivoire and Sierra Leone Compared", Journal of Agrarian Change, Vol. 8, No. 4, pp. 515–552, siin p. 522
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ivoirité&oldid=6102755"