Irooniamärk on lauselõpumärk, millega antakse märku, et lauset tuleb lugeda iroonia või sarkasmi võtmes.

Alcanter de Brahmi kujundatud irooniamärk 1905. aasta entsüklopeedias[1]

Üks esimesi ja tuntumaid irooniamärgi vorme on Inglismaa trükkali Henry Denhami poolt 1580. aastatel pakutud perkontatsioonimärk ning Marcellin Jobard'i ja Alcanter de Brahmi juurutatud irooniamärk, mis mõlemad kujutavad veidi eri kujul peegeldatud küsimärki — "⸮".

Hervé Bazin pakkus oma 1966. aasta essees "Kitkugem lindu!" välja iroonia väljendamiseks lauselõpumärgina kreeka ψ koos punktiga selle all — "". Lisaks pakkus ta välja hulga teisi innovaatilisi lauselõpumärke nagu kahtlusemärk (), süüdistusmärk (), tunnustusmärk (), autoriteedimärk () ja armastusmärk ().

Hollandi raamatukirjastajate ja -müüjate ühendus Collectieve Propaganda van het Nederlandse Boek (CPNB) pakkus 2007. aastal välja irooniamärgi kujul "".

Iroonia või sarkasmi väljendamiseks on pakutud ka tagurpidi kaldkirja ja pea peale pööratud emojit — "🙃".[2]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Claude Augé, toim (1897–1905). "Ironie (irony)". Nouveau Larousse illustré. Kd 5. Paris. Lk 329.
  2. "🙃 Upside-Down Face". Emojipedia. Vaadatud 26. november 2022.