Inseneripedagoogika
Inseneripedagoogika on pedagoogika interdistsiplinaarne haru, mille tuumaks on Klagenfurti, Praha ja Dresdeni inseneripedagoogika koolkondade teaduslik alus. Inseneripedagoogika tegeleb insenerivaldkonna, sh STEM (Science, Technolgy, Engineering, Mathematics) valdkonna õppeainete mõjusa õpetamise pedagoogiliste probleemide, hariduskorralduse, uurimismeetodite, õppekavateooria, didaktika (sh metoodika) ja praktikaga, aga ka inseneripedagoogika ajalooga ning mõtestatud õppimise toetamisega.
Inseneripedagoogika on üks paljudest pedagoogika nüüdisaegsetest harudest, nagu näiteks andragoogika, eelkooli-, kooli-, militaar-, muuseumi-, meditsiini-, interpretatsiooni-, muusika-, elamus-, kunsti-, ettevõtlus-, spordi-, religiooni-, sotsiaalpedagoogika jpt.
Inseneripedagoogika koolkonnad muuda
Dresdeni inseneripedagoogika koolkond sai alguse 1951. aasta novembris, kui Dresdeni Tehnikaülikoolis (Saksamaal) loodi inseneripedagoogika instituut. Selle esimeseks direktoriks oli dr Hans Lohmann. 1963. aastast jätkas instituudi direktorina ja inseneripedagoogika edasiarendajana dr F. Lichtenecker, 1986. aastast juhtis instituuti dr Günter Lehmann. Instituut jätkab edukat tegutsemist ka tänapäeval, olles Berliini Tehnikaülikooli inseneripedagoogika keskuse kõrval üks suurimaid Saksamaal.
Praha inseneripedagoogika koolkond sai alguse 1960. aastal, mil Praha, Libereci, Brno, Olomouci, Bratislava ja Košice tehnikaülikoolide eestvedamisel rajati Praha Tehnikaülikoolis Kutseõpetuse instituut, mis 1965. aastal nimetati ümber Tehniliste õppeainete õpetamise instituudiks. Selle direktoriks ja loojaks oli dr Stanislav Novák. Nimetatud instituut jätkas oma tegevust ja teadustööd 1991. aastani, mil selle baasil loodi Tšehhi Tehnikaülikoolis Prahas Masaryki Haridusuuringute Instituut, kus dr Nováki poolt alustatud teadustööd jätkavad täna ülemaailmselt tunnustatud inseneripedagoogika-teadlased dr Jiři Měřička, dr Pavel Andres ja dr Dana Dobrovská. Slovaki Tehnikaülikoolis Bratislavas jätkab inseneripedagoogikaalast teadustööd inseneripedagoogika kateedris dr Roman Hrmo koos oma kolleegidega.
Klagenfurti inseneripedagoogika koolkonna rajas prof dr Adolf Melezinek (1932–2015). 1971. aastal avati Klagenfurti Ülikoolis Tehniliste õppeainete didaktika õppetool, mille etteotsa valiti prof Melezinek ja alguse sai inseneripedagoogika süstemaatiline ning teaduslik arendamine Austrias. Inseneripedagoogika kaasaegsed, fundamentaalsed printsiibid, nn Klagenfurti koolkonna põhialused, on välja töötatud ja edasi arendatud dr Melezineki poolt. Tema aktiivne töö sel alal on olnud väga viljakas ja õigustatult peetakse teda kaasaegse inseneripedagoogika teerajajaks.
Rahvusvaheline Inseneripedagoogika Ühing IGIP muuda
Rahvusvaheline Inseneripedagoogika Ühing IGIP (IGIP – Internationale Gesellschaft für Ingenieurpädagogik) moodustati inseneripedagoogika koolkondade ühinemise tulemusena 1972. a Austrias Klagenfurti Ülikoolis prof dr Adolf Melezineki eestvedamisel, kes oli ühingu presidendiks oli esimesed 30 aastat. 2002. aastal valis IGIP dr Melezineki oma eluaegseks aupresidendiks. Tänaseks on IGIP laienenud ülemaailmseks inseneride ühenduseks ja sellel on liikmeid 75 riigis, sh Eestis. IGIP on konsultatiivorganiks nii UNESCO-le kui ka UNIDO-le. Inseneripedagoogikaalaseid teaduspublikatsioone avaldatakse regulaarselt IGIP iga-aastastel rahvusvahelistel sümpoosionidel, mis toimuvad maailma erinevates tehnikaülikoolides, aga ka IGIP-i eelretsenseeritavas elektroonilises teadusajakirjas iJEP (International Journal of Engineering Pedagogy, mida antakse välja koostöös Elektri- ja elektroonikainseneride instituudi IEEE-ga).
IGIP inseneripedagoogika baasõppekava muuda
Aastast 1975 on IGIP liikmesriikide esindajatest koosnev IGIP Täitevkomitee koostöös IGIP Teaduskomitee ja Rahvusvahelise Seirekomiteega koostanud ning pidevalt arendanud IGIP inseneripedagoogika baasõppekava. Inseneripedagoogika õppekava on koostatud koostöös maailma 17 tehnikaülikooli esindajaga ja seda on tunnustanud rahvusvahelised inseneriorganisatsioonid.
Rahvusvahelise insenerpedagoogi kvalifikatsioon muuda
IGIP omistab rahvusvahelise insenerpedagoogi kvalifikatsiooni ING.PAED IGIP ja peab insenerpedagoogide ülemaailmset registrit (asukohaga Viinis, Austrias). Rahvusvahelise insenerpedagoogi kvalifikatsioon ING.PAED IGIP omistatakse insenerpedagoogile, kes omab akadeemilist kõrgharidust STEM valdkonnas (minimaalselt 5 aastat – magistri tasemel), kel on vähemalt üheaastane töökogemus STEM valdkonna õpetamisel ja kes on läbinud IGIP poolt tunnustatud tehnikaülikoolis insenerpedagoogi koolituse IGIP inseneripedagoogika õppekava alusel. ING.PAED IGIP kvalifikatsioon tagab tehnikavaldkonna õppejõududele vajaliku kompetentsusepagasi insenerivaldkonna mõjusaks õpetamiseks nii oma ülikoolis kui ka rahvusvahelise mobiilsuse tingimustes.
Inseneripedagoogika Eestis muuda
Alates 1996. aastast tegutseb Tallinn Tehnikaülikooli juures IGIP Eesti Seirekomitee, mis koordineerib inseneripedagoogikaalast tegevust Eestis.
Eestis inseneripedagoogika keskus loodi Tallinna Tehnikaülikoolis 2001. aastal neljapoolse Hea tahte protokolli alusel, millele kirjutasid alla toonane EV haridusminister Tõnis Lukas, Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, Tallinna Ülikooli rektor Mati Heidmets ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik. Keskuse eesmärkideks on inseneripedagoogikaalase taseme- ja täiendusõppe läbiviimine, õpetajate ning õppejõudude täiendusõpe, valdkondlik teadus- ja arendustöö ning rahvusvaheline koostöö. Keskus tegutseb TTÜ inseneriteaduskonnas.
Eesti inseneripedagoogika keskus on akrediteeritud Rahvusvahelise Inseneripedagoogika Ühingu IGIP poolt alates 2003. aastast kui rahvusvaheline koolituskeskus. Akrediteeritud on ka kõik keskuse õppekavad. Õppekava läbinu võib taotleda rahvusvahelise insenerpedagoogi kvalifikatsiooni ING.PAED IGIP. 2021. aastaks on Eestis 112 ING.PAED IGIP kvalifikatsiooni omavat õpetajat-õppejõudu.