Inna Rose
Inna Rose (sündinud 10. aprillil 1958 Tomskis Vene NFSV-s) on eesti laskur, kolmekordne maailmameister (1982 ja 1985) ning maailmarekordi püstitaja (1985) naiskondlikus püstolilaskmises.[1]
Haridus
muudaInna Rose on lõpetanud 1976. aastal Türi Keskkooli ning õppinud aastatel 1984–1987 Tallinna Pedagoogilises Instituudis kehakultuuri.
Sportlastee
muudaLasketreeninguid alustas Rose 1972. aastal Paides Rein Valdru treeningurühmas, hiljem juhendas teda ka Jüri Talu.
1975. aastal tuli ta (16-aastaselt) individuaalselt Nõukogude Liidu noortemeistriks (üldarvestuses, kus noormehed ja neiud võistlesid koos) spordipüstoliharjutuses. Lisaks sai ta naiskondlikult spordipüstoliharjutuses 2. ja õhupüstoliharjutuses 3. koha.[2][3][4]
Inna Rose kutselise sportlase karjäär, millele ta sai täie jõuga pühenduda pärast keskkooli, kulges algul peamiselt Riias, kus ta kuni abiellumiseni elas.[5]
Aastatel 1976–2007 kuulus Rose Eesti ning 1980–1988 ka Riia ASK ja Nõukogude Liidu koondvõistkonda püstolilaskmises.
1982. aasta maailmameistrivõistlustel võitis ta NSV Liidu naiskonna koosseisus kuldmedali spordipüstoliharjutuses (30 + 30 lasku) ja sama ala individuaalarvestuses hõbemedali ning õhupüstoliharjutuses (40 lasku) võistkondliku kuldmedali ja individuaalarvestuses pronksmedali. 1985. aasta maailmameistrivõistlustel sai ta kuldmedali naiskondlikus arvestuses õhupüstoliharjutuses.
1985. aasta Euroopa meistrivõistlustel püstitas ta Nõukogude Liidu naiskonna koosseisus õhupüstoliharjutuses maailmarekordi.[1]
Rose osales esimese Eesti naislaskurina 1992. aasta suveolümpiamängudel, kus sai õhupüstoliharjutustes 21. ja spordipüstoliharjutustes 35. koha.[1] Seal ebaõnnestumine oli mõistagi suur pettumus, kuid pärast Eesti taasiseseisvumist valitsenud majanduslikus kitsikuses olid treenimis- ja rahvusvahelistele võistlustele pääsemise võimalused järsult vähenenud ning ka alaliidult ei tulnud enam piisavat toetust, mis oleks motiveerinud Inna Roset tippspordis jätkama.[6]
Ta on olnud suurmeister (1981, 1993) ja Nõukogude Liidu teeneline meistersportlane (1984).
Saavutusi tiitlivõistlustel
muuda- Kolmekordne maailmameister NSV Liidu naiskonnas (1982, 1985), MM-i individuaalne hõbe ja pronks (1982)
- Euroopa meister õhupüstolinaiskonnas (1985), individuaalne EM-hõbe (1981), naiskondlik viiekordne EM-hõbe (1981, 1984, 1985, 1986, 1987)
- Barcelona olümpiamängudel 1992. aastal õhupüstoliharjutuses 21. koht, spordipüstoliharjutuses 35. koht
- Sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel võitnud viis pronksmedalit Eesti naiskonna liikmena (1995, 2000, 2001)
Saavutusi Eesti meistrivõistlustel
muudaEesti meister
muuda- 1974–2006 individuaalarvestuses 19 korda (lisaks võitnud 12 hõbedat ja 1 pronksi)
- 1984–2001 naiskondlikus arvestuses 13 korda (lisaks võitnud 3 hõbedat ja 1 pronksi)
Eesti rekordid
muudaPüstitanud aastatel 1976–1994 individuaalarvestuses 11 Eesti rekordit ja olnud 1976–2001 kuue naiskondliku rekordi parandajaid.
Isiklikke rekordeid
muuda- Spordipüstoliharjutuses 30 + 30 lasku – 594 p (1988)
- Õhupüstoliharjutuses 40 lasku – 391 p (1990)
- Vabapüstoliharjutuses 30 lasku – 278 p (1979)
Pärast tippspordist loobumist võistles Rose armeesportlaste ridades sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel ning võitis sealgi medaleid.[7]
Eesti parim naissportlane 1981. ja 1982. aastal.
Muu spordiga seotud tegevus
muudaInna Rose on töötanud Paide laste- ja noorte spordikoolis treeneri-instruktorina (1976–1978).
1994. aastast on ta teeninud Eesti kaitsejõududes, auastmelt kapral (2006). Olnud üksik-sidepataljoni juurde kuuluva spordirühma liige (2006).
Inna Rose on Järvamaa Laskespordiklubi liige.
Ta on olnud Eesti Laskurliidu juhatuse liige ja suhtekorralduskomisjoni esimees (2005–2017) ning Eesti Sportlaste Ühenduse juhatuse liige (2009–2024).
Poliitiline tegevus
muudaTa on olnud erakonna Isamaa ja Res Publica Liit (2011–2012) ning Eesti Vabaerakonna (2014–2018) liige.[8] 2022. aasta oktoobrist on ta erakonna Parempoolsed liige.
Ta on olnud kanepi legaliseerimist toetava MTÜ Eesti 420 juhatuse liige (2019–2024).[9]
Isiklikku
muudaInna Rose on sündinud Siberis, kuhu tema vanemad olid küüditatud Nõukogude okupatsiooni ajal Pälastvere mõisast. Pere naasis Eestisse, kui Inna oli nelja-aastane.[10]
Pärast tippsportlaskarjääri lõppu on ta mõnda aega pidanud ka Tallinna vanalinnas naisterõivaste poodi.[11]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Biograafia ESBL-is (vaadatud 10.04.2015)
- ↑ Inna Rose elulugu ESBL-is. Vaadatud 04.03.2025.
- ↑ Aet Süvari, Inna Rose – unistustes baleriin, tegelikkuses meisterlaskja. Eesti Päevaleht, 03.11.2008.
- ↑ Raadiosaade "Vana raud. Inna Rose" Inna Roset intervjueerib Taavi Libe. ERR Arhiiv, 20.07.2014.
- ↑ Pamela Parts. Meisterlaskja võitleb ebaõigluse vastu Järva Teataja, 17.11.2007.
- ↑ Pamela Parts. Meisterlaskja võitleb ebaõigluse vastu Järva Teataja, 17.11.2007.
- ↑ Aet Süvari, Inna Rose – unistustes baleriin, tegelikkuses meisterlaskja. Eesti Päevaleht, 03.11.2008.
- ↑ Inna Rose Äriregistris (vaadatud 10.04.2018)
- ↑ Eestis registreeriti kanepi legaliseerimist taotlev MTÜ Eesti 420 Õhtuleht.ee, 14.02.2019.
- ↑ Pamela Parts. Meisterlaskja võitleb ebaõigluse vastu Järva Teataja, 17.11.2007.
- ↑ Aet Süvari, Inna Rose – unistustes baleriin, tegelikkuses meisterlaskja. Eesti Päevaleht, 03.11.2008.
Välislingid
muuda- Biograafia ESBL-is
- Aet Süvari, Inna Rose – unistustes baleriin, tegelikkuses meisterlaskja. Eesti Päevaleht, 3. november 2008
- Raadiosaade "Vana raud. Inna Rose" Inna Roset intervjueerib Taavi Libe. ERR Arhiiv, 20. juuli 2014