Inimfaktor lennunduses

Inimfaktor – mõiste, mis iseloomustab inimeste usaldusväärsust ja on seotud inimkäitumisega ja ergonoomika valdkonnaga ning viitab inimeste usaldusväärsusele erinevates valdkondades. Kaasaegses maailmas see on peamiselt meditsiin, tootmine, mehaanika ja lennundus. Iga sellele valdkonnale pidevalt mõjutab inimfaktor.

Inimfaktor lennunduses

Inimtegevus on oluline ja vajalik lüli, mis tagab tehnosüsteemide ühendamise. Inimesed võivad oma tegevuses vigu teha, eriti tööl, kus on vajalik spetsiifiline haridus. Inimfaktor saab määravaks tehnosüsteemides toimuvate õnnetuste korral. Õnnetuste ja katastroofide andmete analüüs näitab, et suur osa ohust tuleneb asjaolust, et inimesed teevad valesid otsuseid, kui nad ise saavad ohuallikaks. Eriti on seda käsitletud lennunduse dokumentides ja ohutuse manuaalides. Lennunduses peetakse inimfaktorit kõige olulisemaks tingimuseks, mis mõjutab igasuguse õhusõiduki taset ja määrab lennuohutuse seisundi. Inimene on lennundussüsteemi kõige paindlikum, kohanemisvõimelisem ja olulisem element, kuid ka kõige haavatavam tema tegevuse negatiivse mõju võimalikkuse osas. Rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) andmetel kolm neljast õnnetusest on seotud inimteguriga, kaasarvatud lennumeeskonna, lennujuhi ja inseneride eksimused.  

SHELL-mudel

SHELL-mudel on inimtegurite kontseptuaalne mudel, mis selgitab lennunduse inimtegurite ulatust. Samal ajal antud mudel aitab mõista inimteguri seoseid lennundussüsteemi ressursside ja keskkonna (lendava alamsüsteemi) ja inimkomponendi vahel lennundussüsteemis. Selle mudeli esitas esimest korda Elwyn Edwards 1984. aastal.

SHELL-mudeli koostisosad

S – Software – arvuti tarkvara.

H – Hardware – riistvara, elektroonika ja lennuki mehaanilised seadmed.

E – Environment – keskkond, kus töötavad (või töötasid) arvuti tarkvara ja riistvara.

L – Liveware – inimlik element või inimesed lennundussüsteemis. Need on näiteks lennukipersonali töötajad, kes käitavad õhusõidukeid, salongipersonali, maapealne meeskond, juhtkond ja halduse töötajad.

Just selle skeemi abil saab põhjalikult, kuid samal ajal väga korralikult analüüsida õnnetust inimfaktori järgi, kuna kõik on omavahel seotud.

Šveitsi juustu mudel

Algselt James Reasoni pakutud Šveitsi juustu õnnetusjuhtumite põhjusmudel võrdleb inimese süsteemi kaitset rea juhuslike aukudega Šveitsi juustuviiludes. Juustuviilud on paigutatud üksteise suhtes vertikaalselt ja paralleelselt ning iga viilu vahel on tühimikud. Juhul, kui probleem läheb kõigist aukudest algusest lõpuni, tekib viga ehk juhtub tööõnnetus.