Otsast lõpuni kontrollitavus
Otsast lõpuni kontrollitavus (ka "algusest lõpuni kontrollitavus", "otsast otsani kontrollitavus", inglise k end-to-end verifiability) on demokraatlike valimiste põhimõtteid väljendav kontseptsioon e-hääletamise jaoks. Otsast lõpuni kontrollitavus koosneb individuaalsest kontrollitavusest ja universaalsest kontrollitavusest, mis õigel viisil koos rakendatuna peaks tagama demokraatlike valimiste põhimõtete rakendamise digikeskkonnas.
Individuaalne kontrollitavus tähendab, et igal valijal on võimalik kontrollida, et tema tahteavaldus e-hääle kujul sai antud nii, nagu ta seda soovis, see võeti häältetalletusserveri poolt vastu ning salvestati sellisel kujul, nagu ta selle andis ning see loeti kokku sellisel kujul, nagu see salvestati.[1]
Universaalne kontrollitavus tähendab, et iga valija või valimiste vaatleja saab kontrollida, kas valijate antud hääled dekrüpteeriti õigesti ning loeti ka õigesti kokku.[1]
Kui individuaalne kontrollitavus ja universaalne kontrollitavus on realiseeritud nii, et nende kahe vahele ei jää olulisi katmata lõike, siis on e-hääletamine kontrollitav otsast lõpuni. Seejuures on tingimuseks, et sellise kontrollimise raames ei tohi saada kompromiteeritud traditsioonilised demokraatlike valimiste põhimõtted nagu üldisus, salajasus, ühetaolisus, otsesus, proportsionaalsus ja vabadus. Otsast lõpuni kontrollitavuse rakendamisega asendatakse suures osas vajadus toetuda valimisi läbiviivate isikute ja protseduuride kontrollile matemaatilise mudeliga, mis võimaldab kõigil valijatel ja vaatlejatel veenduda, et valimised viidi läbi korrektselt. Otsast lõpuni kontrollitavus on krüptograafiline lahendus e-hääletamise probleemile, et arvutisüsteemi sees toimuv pole vahetult vaadeldav ning inimsilm ei saa otseselt tuvastada süsteemide sees toimuvaid kõrvalekaldeid, mis võivad olla põhjustatud tark- või riistvaravigade, manipulatsiooni, pahavara või korruptsiooni mõju alla sattunud e-hääletamise korraldajate poolt.[2]
Eesti e-hääletamise puhul on rakendatud individuaalset kontrollitavust alates 2013. aasta KOV valimistest.[3] Universaalset kontrollitavust katsetati esimest korda 2017. aasta KOV valimistel.[4][5] Otsast lõpuni kontrollitavuse rakendamine seati eesmärgiks juba 2001. aastal koostatud lähteuuringutes ning selle puudumine on olnud aastate jooksul välisekspertide peamisi etteheiteid Eesti e-hääletusele.[6]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Estonia, Parliamentary Elections, 6 March 2011: Final Report, OSCE, vaadatud 13. mai 2017, inglise ja eesti keeles
- ↑ IT-eksperdid ülistatud e-hääletusest: valijate hääli saab võltsida ühe näpuliigutusega, süsteem on kui katkine linnamüür!, Pealinn, 17. aprill 2017
- ↑ www.valimised.ee. "E-hääletamise kontroll nutitelefoniga". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. märts 2019.
- ↑ "Elektroonilise hääletamise üldraamistik ja selle kasutamine Eesti riiklikel valimistel. Peatükk 8" (PDF). 29. mai 2017. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. märts 2019.
- ↑ Mihkel Solvak (september 2017). "Selle aasta e-valimised tulevad teistsugused". Universitas Tartuensis.
- ↑ Vaadeldamatu e-hääletus pole usaldusväärne, Märt Põdra blogi, 30. märts 2015
Välislingid muuda
- End-to-end election verifiability (E2E-V) for a nontechnical audience: election officials, public policymakers, and anyone else interested in secure, transparent, evidence-based electronic elections
- The future of voting: end-to-end verifiable Internet voting. Specification and feasibility assessment study (non-technical audience report)