Ikigai (jaapani keeles 生き甲斐 'elamise põhjus') on jaapani kultuurist pärinev elufilosoofiline mõiste, mis koosneb kahest osast: iki (生き 'elu', 'elus') ja kai ehk gai (甲斐 'tulemus', 'tagajärg', 'vili', 'väärtus', 'kasu'), viidates elu mõttele, elamise põhjusele.

Ikigai õpetuste kohaselt tuleks kõigepealt üle vaadata oma mõtteviisid ja olukorrad. Tuleks küsida, (1) millised on mu parimad omadused, oskused ja võimed ning (2) kas mulle meeldiks neid kasutada. Seejärel tuleks küsida, (3) kas sellest oleks ka teistele kasu ning (4) kas ma võiksin sel puhul pälvida ka tasu. Need neli aspekti moodustavad ikigai elufilosoofia tuuma.

Ikigai on olnud jaapani kultuuris ammu tuntud mõiste, kuid populaarseks sai see tänu Mieko Kamiya 1966. aastal ilmunud raamatule "Elu mõttest" (生きがいについて, ikigai ni tsuite).[1]

Ikigai elufilosoofiat on laialdaselt käsitletud ja kommenteeritud paljude autorite poolt.[2][3][4][5]

Viited muuda

  1. Kamiya, Mieko (1980).『生きがいについて』. Japan: Misuzu Shobo. ISBN 4622081814.
  2. Schippers, Michaéla (2017). IKIGAI: Reflection on Life Goals Optimizes Performance and Happiness. ISBN 978-90-5892-484-1.
  3. Mathews, Gordon (1996). "The Stuff of Dreams, Fading: Ikigai and "The Japanese Self"". Ethos. 24 (4): 718–747. doi:10.1525/eth.1996.24.4.02a00060. ISSN 0091-2131. JSTOR 640520.
  4. Schippers, Michaéla C.; Ziegler, Niklas (2019). "Life Crafting as a Way to Find Purpose and Meaning in Life". Frontiers in Psychology. 10: 2778. doi:10.3389/fpsyg.2019.02778. ISSN 1664-1078.
  5. Kumano, Michiko (2018). "On the Concept of Well-Being in Japan: Feeling Shiawase as Hedonic Well-Being and Feeling Ikigai as Eudaimonic Well-Being". Applied Research in Quality of Life. 13 (2): 419–433. doi:10.1007/s11482-017-9532-9. ISSN 1871-2576. S2CID 149162906.

Vaata ka muuda