Hundisõit

Hundisõit oli Eesti pärimuskultuuris talvine meelelahutus või jahipidamise viis, mida harrastasid peamiselt noored mehed.

Hobuse taha rakendatud saani külge seati pikema köie või muu kinnituse otsa õlekott vmt või tükk toorest liha ning lasti sellel taliteed pidi järele lohiseda. Hundid võtsid lõhna järgi jälje üles ning asusid kihutavat hoburakendit jälitama. Vahel võis rakendit jälitada suurem hundikari.

Hundisõitu peeti ohtlikuks, sest talvisel ajal võisid hundid olla väga näljased ning murda hobuse või vihale aetult rünnata ka inimesi.