Hoppervagun
Hoppervagun ehk hopper (ingl.k. hopper car) on kiilukujulise põhja ja tühjendusluukidega vagun raskusjõul vabalt voolava masskauba (puistmaterjal) veoks. Hopperite laadimine toimub ülevalt (tavaliselt punkritest või silodest) ja tühjendamine kahele küljele kaldu olevate põhjaluukide kaudu gravitatsiooni jõul. Hoppervaguneid kasutatakse suurte koguste puistainete veoks pikkadel veomarsruutidel. [1]
Ülevaade muuda
Valmistatakse nii pealt lahtiseid kui ka kinniseid hoppervaguneid. Kinnine hopper (ingl.k. covered hopper) on pealt kaetud vagun, milles veetav kaup on kaitstud sademete eest. Kinniste hopperitega veetakse tsementi, vilja, mineraalväetisi ja muid erinevaid ilmastikumõjude eest kaitset vajavaid puistaineid. Lahtiste vagunitega veetakse liiva ja killustikku. Osal vagunitel on võimalik mahalaadimisel vagunist väljuva puistmaterjali kogust reguleerida. [1]
Hoppervagunid on neljateljelised, kandejõuga 60–70 tonni. Tsemendihopperid on lühemad – pikkus keskmiselt 12 m, kere maht 55–60 m3, vilja- ja mineraalväetiste vagunid on pikemad – 13–14 m. Kere maht on viljavagunitel keskmiselt 95 m3 ja väetisevagunitel kuni 80 m3, uuematel väetisevagunitel kuni 108 m3. [1]
Hopper-dosaatorvagunitega veetakse ballasti ning neid kasutatakse raudtee ehitusel või remondil. Enne töö alustamist määratakse vaguni dosaatoriga kindlaks, kui kõrgeks peab ballastikiht raudteel peale doseerimist jääma. Seejärel vaguni luugid avatakse ning vaguni liigutamisel valgub killustik välja. Doseerija tõstmine-langetamine ning luukide avamine ja sulgemine toimub eraldi toitemagistraali kaudu vedurilt saadava suruõhuga. Vastavalt vajadusele võib ballasti doseerida kas ainult rööbastee äärtesse, keskele või terve tee laiusele. Vagunid on neljateljelised, pikkusega 10,8 m, uuemad on 63 t kandejõuga, kere mahuga 33,4 m3, kuhjaga laadides 40 m3, ballasti doseerimise kiirus on 2–5 km/h. [1]