Heinrich Tiido

Heinrich Tiido (29. augustil 1921 Estonia küla, Suhhumi rajoon, Abhaasi ANSV17. juuli 1995) oli eesti ajaloolane.


HaridusRedigeeri

Alghariduse omandas kohalikus külakoolis, lõpetas Jermolovski Keskkooli (Abhaasia ANSV) 1940, aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-filoloogiateaduskonna vene keele ja kirjanduse õpetaja erialal 1949.

TäiendendusõpeRedigeeri

Leningradi Riiklik Ülikool ühiskonnateaduste alal 1951/52; TRÜ 1981; EKP KK Partei Ajaloo Instituut 1986.

Teaduskraad ja -kutseRedigeeri

Ajalookandidaat 1961 (kinnitus 1962); dotsent 1964; ajaloodoktor 1982; professor 1983.

TeenistuskäikRedigeeri

Vladimirovi 7-kl Kooli õpetaja (Abhaasia ANSV) 1940–1942; mobiliseeriti 1942; Tartu Riikliku Ülikooli vene keele kateedri assistent 1949–1951; EPA parteibüroo sekretär 1952/53; EKP Tartu Linnakomitee sekretär 1953–1956; EPA NLKP ajaloo ja filosoofia kateedri õppejõud 1952–1965, dotsent 1964. Tallinna Polütehnilises Instituudis 1965–1990: NLKP ajaloo kateedri dotsent 1965–1981, professor 1982–1990; ühiskonnateaduste teaduskonna dekaan 1974–1983.

Heinrich Tiido suri 17. juulil 1995 ja ta maeti 25. juulil 1995 Pärnamäe kalmistule.[1]

Teadustöö põhisuunadRedigeeri

Nõukogude rahvus-, kaadri- ja agraarpoliitika. Avaldas ligemale 100 publikatsiooni, sh arvukalt ajaleheartikleid.

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevusRedigeeri

EKP KK marksismi-leninismi teaduslik-metoodilise nõukogu liige ja mittekoosseisuline lektor; Tallinna linnakomitee lektor-konsultant; Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi teaduslik-metoodilise nõukogu esimees. Tallinna Teadlaste Maja liige.

TunnustusedRedigeeri

Tema kohtaRedigeeri

Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 357–360; Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppe-teadusliku koosseisu bio-bibliograafiline teatmeteos: 1951–1981. Trt, 1981, lk 253.

ViitedRedigeeri