Haavatu märk

See artikkel räägib Saksa autasust; Eesti autasu kohta vaata artiklit Haavatasaamise tunnusmärk.

Haavatu märk (saksa keeles Verwundetenabzeichen) oli Saksamaa sõjaväeline autasu, mida anti haavatud Saksa sõduritele esimese ja teise maailmasõja ajal. Pärast 1943. aasta märtsi anti seda ka haavatud tsiviilisikutele. See oli kõige levinum Saksamaa autasu.

Klassid

Haavatu märgil oli kolm järku:

must (3. järk) – anti ühel või kahel korral haavata saamisel;
hõbedane (2. järk) – anti neljal või viiel korral haavata saamisel, ka jäseme, silma ja osalisel kuulmise kaotusel;
kuldne (1. järk, võidi väljastada ka postuumselt) – anti viiel või enamal korral haavata saamise, täieliku nägemiskaotuse või tõsise ajukahjustuse korral.

"Automaatne" Raudrist

1. juunil 1940 ütles Hitler oma kõnes, et iga hõbedase või kuldse märgi kandidaat saab automaatselt II klassi Raudristi, kui tal seda veel pole.

1944. aasta 20. juuli haavatu märk

1944. aasta 20. juuli haavatu märk on haavatu märkidest ilmselt kõige haruldasem, sest seda anti ainult neile, kes said vigastada 20. juuli vandenõus.