Hüpokoer
Hüpokoer on spetsiaalse väljaõppe saanud koer, kes tunneb haistmismeele abil ära inimese veresuhkru taseme hälbe ning annab inimesele sellest märku (markeerib).[1] Märguandmise viisi valib koerajuht ise, kuid enamasti kasutatakse ninaga tonksamist või käpaga kraapimist.[2] Koerad on õpetatud markeerima seni, kuni inimene oma veresuhkru tasemega midagi ette võtab ja palub koeral töö lõpetada. See on vajalik, et vältida olukorda, kus veresuhkru taseme hälbest nõrk ja segaduses olev inimene koera ära saadab ja koomasse langeb. Kui selline asi peaks siiski juhtuma, on hea koer nii iseseisvaks probleemide lahendajaks treenitud, et läheb teistelt pereliikmetelt või vajadusel ka mujalt abi otsima. Lisaks markeerimisele õpetatakse hüpokoeri ka koerajuhile suhkrut sisaldava toidu või joogi toomist, et inimene saaks kiiresti veresuhkrut tõsta.
Pikemas perspektiivis aitab spetsiaalse väljaõppe saanud koer hoida diabeediga inimese tervist ja säilitada oma peremehe elukvaliteeti.
Hüpokoeri treenitakse ja kasutatakse järjest rohkem erinevates riikides.
Hüpokoerad Eestis muuda
2018. aasta alguse seisuga on Eestis neli kodumaise treeningu ja atesteerimise läbinud hüpokoera. Seitse koera on viimases treeningfaasis, kus kõik koerad juba reaalselt töötavad, st oskavad oma peremeest abistada. Atesteerimine on planeeritud 2018. aasta teise poolde.
Tulevase hüpokoera eeldused muuda
Kaks kõige olulisemat eeldust hüpokoera tööks on suur huvi inimesega koostöö vastu ja ninaga töötamine. Esimene tähendab, et koer tahab inimese jaoks töötada, on kergesti motiveeritav ja treenitav. Teine aga seda, et koer hangib võimalikult palju infot nina kaudu. Kui inimesel on soov omale hüpokoera koolitada, on kõige kasulikum valida teadlikult sobiv kutsikas, kellel on olemas vajalikud eeldused (iseloomuomadused) seda tööd teha. Sobiva iseloomuga koera puhul on oluliselt suurem tõenäosus, et koer tulevikus edukalt tööle hakkab. Ka treeningprotsess on oluliselt lihtsam.
Tõud, kelle seast võib leida sobiva kutsika: retriiverid, spanjelid, lamba- ja karjakoerad, hagijad. Välistatud ei ole ka segaverelised koerad, kuigi nende puhul on raskem iseloomu ja käitumist ette ennustada. Arad, agressiivsed ja väga ärevad koerad hüpokoera tööks ei sobi.
Millisele inimesele sobib hüpokoer? muuda
Hüpokoer sobib eelkõige sellisele inimesele, kes ka niisama endale koera võtaks. Kui koera põhivajadused, nagu liikumine, ajutöö (mõtlemist nõudvad harjutused/ülesanded), tervise korrashoid jms, pole rahuldatud, siis temast töölooma ei saa. Väga oluline on koera ja koerajuhi vaheline usalduslik suhe. Hüpokoer sobib inimesele, kellele meeldivad koerad ja kellel on aega ning muid ressursse koera eest hoolitsemiseks ja tema koolitamiseks.
Diabeedist muuda
Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus, mille puhul kõhunääre ei tooda insuliini piisavalt või on selle mõju puudulik või on insuliini tootmine organismis sootuks lõppenud. Insuliin on vajalik organismi loomulikuks ainevahetuseks, et glükoos saaks imenduda rakkudesse.
Eestis on ligikaudu 4200 I tüüpi diabeeti (kõhunääre ei tooda üldse insuliini) põdevat inimest, I + II tüüpi diabeedi põdejaid kokku on ligikaudu 70 000.
Et diabeeti põdev inimene saaks elada täisväärtuslikku elu ning vältida veresuhkru kõikumisega kaasnevaid tüsistusi, on vaja suhkrutase hoida võimalikult stabiilsena. Üheks heaks võimaluseks veresuhkrutaset normis hoida on insuliinipumbaga integreeritud glükoosijälgimise süsteem. Paraku on selliste seadmete ekraanile kuvatav veresuhkrunäit mõõdetud nahaalusest koevedelikust ja väikese viitega, näidates glükoosisisaldust, mis oli veres 10–15 minutit tagasi. Hetkel teadaolev kiireim abiline veresuhkru taseme muutusest märku andma on hüpokoer.
Viited muuda
- ↑ Sharon L. Peters (14. oktoober 2010). "Dogs alert diabetes patients when blood sugar is off" (inglise). USA Today. Vaadatud 21.06.2018.
- ↑ Roberts, Jacob (2015). "Sickening sweet". Distillations. 1 (4): 12–15. Vaadatud 20. märtsil 2018.