Guantšid

Guantšid (hispaania keeles guanches) on Kanaari saarte välja surnud põlisrahvad.

Sageli on neid seostatud eeskätt Tenerifega, aga guatšide pärandit on koopamaalingute ja esemete näol leitud ka La Gomera, Fuerteventura, Gran Canaria, La Palma, El Hierro ja Lanzarote saarelt. On arvatud, et nad asustasid saared umbes 2500 aastat tagasi. Pärast Hispaania vallutusretki 1400. aastatel, hävitati suur osa põlisrahvastest. Need, kes jäid ellu, sulandusid saarele saabunud hispaanlastega. Täna võib leida Kanaari saarte kultuurist üksikuid guantši kultuuri elemente. Neist tuntuim on Silbo, vilel põhinev kommunikatsioonisüsteem La Gomera saarel.

EtümoloogiaRedigeeri

Nimetus guantšid tuleneb sõnast guanachinet ja tähendab kohalikus keeles otsetõlkes Tenerife inimest (Guan = inimene, Achinet = Tenerife).

PäritoluRedigeeri

Selle kohta, millal guantšid asustasid Kanaari saared, puuduvad ühesed andmed. Saartelt leitud arheoloogilised leiud (söestunud puutükid, seemned, koduloomade luud) osutavad sellele, et inimene asustas saari juba 5. sajandil eKr. Genoomianalüüsid viitavad sellele, et guantšid pärinevad Põhja-Aafrikast.[1]

KeelRedigeeri

Mitmed keeleteadlased on oletanud, et guantši keel oli sarnane berberi keelega[2]. Samas on leitud, et äratuntavalt berberi päritolu on vaid osa põllupidamise ja loomakasvatusega seotud sõnavarast. Samal ajal ei ole guantši keelest leitud berberi grammatilisi käändeid. Ka suur osa guantši sõnavarast erineb berberi sõnavarast.[3]

ViitedRedigeeri