Ger(d)t Koningk (Konynk) (enne 1515 Münster? – 1531 Tallinn) oli saksa päritolu Münsteri ja Tallinna (tollal Revali) kiviraidur ja ehitusmeister.

Suure Rannavärava vapitahvel (1529). Foto: Eero Kangor, 2024

Gert Koningki sünniaeg ja koht pole täpselt teada. 1514. aastal oli Tallinna Oleviste koguduse eestseisja Hans Pawels kiriku Maarja ehk Breemeni kabeli ehitustööde juhtimiseks sõlminud lepingu Münsterist pärit kiviraidur Bernt Woltiga. Wolt palus Münsterist Tallinna kutsuda kiviraidur Gerti, kes töötas tõenäoliselt tema töökojas. Gert saabus Tallinna 1515. aastal.[1] 1516. aastal lahkus Wolt Tallinnast ja andis kabeli ehitustööde juhtimise üle Gertile. Kabel valmis 1521. aastal ning seejärel sai Gert Tallinna kodanikuks ja kinnisvaraomanikuks. 1522.–1523. aastal oli Gert rae kiviraidur. Ta suri Tallinnas 1531. aastal.

Gert esindab Vestfaali raidkivitraditsioone. Lisaks Maarja kabelile valmistas Gert Suure Rannavärava eesvärava portaali kohale vapitahvli, mis on kujundatud hilisgooti stiilis tabernaaklina ja kannab tekstilindil aastaarvu 1529. Vapitahvli alumises osas on baldahhiini kandvate sambakeste ja nende kohal kerkivate kõrgete fiaalide vahele paigutatud Tallinna nn väike vapp. Vapitahvli kohal oleva arhivoldi tümpanonile ja selle tagant jätkuvale tahvlile on raiutud hilisgooti klassikaline leekestiili ornament. Teose on üldkompositsioon ja üksikmotiivide teostus on väga meisterlik.[2]

Suurem osa Gerti töödest on tõenäoliselt hävinud. Talle on stiilianalüüsi põhjal omistatud veel kaht stiliseeritud roosidega reljeefi (Olevimägi tn 14 hoovis) ning krabide ja fiaalidega kaunistatud siseportaali silluskivi (Tallinna Linnamuuseumis), mis mõlemad pärinevad 1520. aastatest.[3]

Kirjandus

muuda

Sten Karling. Die Marienkapelle an der Olaikirche in Tallinn und ihr Bildwerk. Ein Beitrag zur Brabenderfrage. – Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1935. Tartu: Tartu Ülikool, 1937.

Galerii

muuda

Viited

muuda
  1. Loit, Mari. "Hans Pawelsi kenotaaf (1513–1516) hiliskeskaegse macabre'i maastikul". Kunstiteaduslikke Uurimusi. 11: 48.
  2. Üprus, Helmi (1987). Raidkivikunst Eestis XIII–XVII sajandini. Tallinn: "Kunst". Lk 86.
  3. Kangropool, Rasmus (1996). Eller, Mart-Ivo (toim). Eesti Kunsti ja Arhitektuuri Biograafiline Leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 199-200.