Geokodeerimine
Geokodeerimine (inglise keeles geocoding) on koha-aadresside teisendamine koordinaatideks.[1] Seda saab teha nii ühe aadressi (ühe asukoha kodeerimine) kui ka mitme aadressi kaupa (masskodeerimine).[2]
Geokodeerimise kvaliteeti hinnatakse täiuslikkuse ja asukoha täpsuse alusel.[3]
- Täiuslikkus väljendab nende kirjete protsenti, mida õnnestub usaldusväärselt geokodeerida.
- Asukoha täpsus väljendab iga geokodeeritud punkti lähedust tema aadressi õigele asukohale.
Geokodeerimisele vastupidine protsess on adresseerimine.[1]
Ajalugu
muudaGeokodeerimise ajalugu ulatub tagasi 20. sajandi keskpaika, kui tehti esimesed katsed siduda geograafilised kohad digitaalse teabega, ning jätkub tänapäeval, olles mõjutatud tehnoloogia kiirest arengust.
- 1960. aastal töötas Roger Tomlinson välja esimese GIS-i (Canada Geographic Information System, CGIS), mistõttu nimetatakse teda GIS-i isaks.[4]
- 1964. aastal loodud tarkvarakoodid (nt GRID, SYMAP) panid aluse GIS-i arendamisele ärilistel eesmärkidel.[4]
- 1970. aastate lõpus loodi kaks avalikult kasutatavat geokodeerimisplatvormi: GRASS GIS ja MOSS.[4]
- 1980. aastate alguses tõid eri ettevõtted ärilistel eesmärkidel turule mitmesugust geokodeerimistarkvara, nt Intergraph, ESRI, CARIS, ERDAS, MapInfo Corporation.[4]
- 1986. aastal sai MIDAS-ist esimene töölauarakendusena kasutatav geogodeerimistarkvara, mis oli loodud DOS-operatsioonisüsteemile.[4]
- 20. sajandi lõpus muutus geogodeerimine kasutajasõbralikumaks, sest võeti kasutusele avatud lähtekoodiga GIS-tarkvara.[4]
- 1980.aastatel võeti kasutusele TIGER, mis märgib läbimurret suurandmete kasutamises.[4]
- 2006. aastal lisati geokodeerimisplatvormidele pöördgeokodeerimine ja reverse APN.[4]
- 2008. ja 2009. aastal võeti kasutusele mitmed interaktiivsed kasutajakesksed geokodeerimisplatvormid, nt MapQuest, Google Maps, Bing Maps, GPS, mis on laialdaselt levinud tänu nutitelefonide kasutuselevõtule.[4]
- 2010. aastatel võeti geokodeerimine ja pöördgeokodeerimine üleilmselt kasutusele. Suuremat täpsust ja kiirust võimaldab pilvepõhine geokodeerimise API.[4]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Roosaare, R., Mõisja, K., Aunap, R. (2019). Geoinformaatika: õpik kõrgkoolidele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 305.
- ↑ Geokodeerimise teenus Maa-ameti Geoportaal
- ↑ J. Rõõmusaare (2012). AS Regio geokodeerija kvaliteedi hindamine. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.
- ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 Scholarly Community Encyclopedia (s. a.). Geocoding. https://encyclopedia.pub/entry/33888