Geokodeerimine (inglise keeles geocoding) on koha-aadresside teisendamine koordinaatideks.[1] Seda saab teha nii ühe aadressi (ühe asukoha kodeerimine) kui ka mitme aadressi kaupa (masskodeerimine).[2]

Geokodeerimise kvaliteeti hinnatakse täiuslikkuse ja asukoha täpsuse alusel.[3]

  • Täiuslikkus väljendab nende kirjete protsenti, mida õnnestub usaldusväärselt geokodeerida.
  • Asukoha täpsus väljendab iga geokodeeritud punkti lähedust tema aadressi õigele asukohale.

Geokodeerimisele vastupidine protsess on adresseerimine.[1]

Ajalugu

muuda

Geokodeerimise ajalugu ulatub tagasi 20. sajandi keskpaika, kui tehti esimesed katsed siduda geograafilised kohad digitaalse teabega, ning jätkub tänapäeval, olles mõjutatud tehnoloogia kiirest arengust.

  • 1960. aastal töötas Roger Tomlinson välja esimese GIS-i (Canada Geographic Information System, CGIS), mistõttu nimetatakse teda GIS-i isaks.[4]
  • 1964. aastal loodud tarkvarakoodid (nt GRID, SYMAP) panid aluse GIS-i arendamisele ärilistel eesmärkidel.[4]
  • 1970. aastate lõpus loodi kaks avalikult kasutatavat geokodeerimisplatvormi: GRASS GIS ja MOSS.[4]
  • 1980. aastate alguses tõid eri ettevõtted ärilistel eesmärkidel turule mitmesugust geokodeerimistarkvara, nt Intergraph, ESRI, CARIS, ERDAS, MapInfo Corporation.[4]
  • 1986. aastal sai MIDAS-ist esimene töölauarakendusena kasutatav geogodeerimistarkvara, mis oli loodud DOS-operatsioonisüsteemile.[4]
  • 20. sajandi lõpus muutus geogodeerimine kasutajasõbralikumaks, sest võeti kasutusele avatud lähtekoodiga GIS-tarkvara.[4]
  • 1980.aastatel võeti kasutusele TIGER, mis märgib läbimurret suurandmete kasutamises.[4]
  • 2006. aastal lisati geokodeerimisplatvormidele pöördgeokodeerimine ja reverse APN.[4]
  • 2008. ja 2009. aastal võeti kasutusele mitmed interaktiivsed kasutajakesksed geokodeerimisplatvormid, nt MapQuest, Google Maps, Bing Maps, GPS, mis on laialdaselt levinud tänu nutitelefonide kasutuselevõtule.[4]
  • 2010. aastatel võeti geokodeerimine ja pöördgeokodeerimine üleilmselt kasutusele. Suuremat täpsust ja kiirust võimaldab pilvepõhine geokodeerimise API.[4]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Roosaare, R., Mõisja, K., Aunap, R. (2019). Geoinformaatika: õpik kõrgkoolidele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 305.
  2. Geokodeerimise teenus Maa-ameti Geoportaal
  3. J. Rõõmusaare (2012). AS Regio geokodeerija kvaliteedi hindamine. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.
  4. 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 Scholarly Community Encyclopedia (s. a.). Geocoding. https://encyclopedia.pub/entry/33888