Galvė

Galvė
	Talvine Galvė
Valgla maad	Leedu
Pindala	3,706 km²
Pikkus	3,28 km
Laius	1,96 km
Keskmine sügavus	13,6 m
Suurim sügavus	46,7 m
Koordinaadid	54° 39′ 33″ N, 24° 55′ 49″ E

Galvė on järv Leedus Trakai rajoonis Trakai linna põhjaosas. Järv jääb Trakai rahvusparki ja asub merepinnast 148,5 meetri kõrgusel. Järve lõunaosas asuvale poolsaarele rajatud Trakai linnuse juurde on Trakai linn ka kujunenud.

Kaldajoone pikkus on 13,5 km, saartega koos aga 20,1 kilomeetrit. Järves on 21 saart kogupindalaga 15,15 ha. Suurem osa saartest asuvad järve lõunaosas. Olulisemad saared on Linnusesaar (2,2 ha, seal asub Trakai linnus, Alka (ka Valka või Volga, pindala 3,36 ha), Deimantinė (0,42 ha), Nutusaar (2,26 ha), Plytinė (1,21 ha), Saunalaid (0,43 ha, legendide kohaselt viidi sinna vürstiriigi ees kuritegusid toime pannud aadlikud ja "köeti seal neile saun kuumaks"), Vidurinė I (0,79 ha), Vidurinė II (0,52 ha), Vidurinė III (0,33 ha), Karaiimisaar (1,05 ha, ka Kopūstine või Karvine), Žvyrių (0,44 ha), Bažnytėlė (0,48 ha, saarel seisis väike kirik, mille Vytautas oma teisele naisele Julianalae ehitada lasi), Boreikė, Banda ja teised.

Järve lohk jääb jääajal tekkinud tunnelorgu. Sügavaim koht on Galvė idaosas.

Järve voolab kaks nimetut oja. Väljavooluks on 160 meetri laiune veeriba, mis ühendab Galvė järve Skaistisega.^[1] Lõunas ühendavad veekitsused Galvėt Totoriškise ja Luka järvedega. Põhjas ja edelas on pikad abajad.

Kuni XVII sajandini ei eristatud Galvėt teistest Trakai ümbruse järvedest, need olid dokumentides kõik üks Galvė või siis Trakai järv.^[2]

Kaldad on üldiselt madalad ja tasased. Kagukallas on metsane. Idakaldal asub kõrgema koha peale rajatud Užutrakise mõisa park, lõunas aga Trakai park. Kuigi järv jääb tervenisti Trakai linna territooriumile, ulatuvad selleni siiski Brašuolė, Totoriškėse ja Varnikai külad.

Järve kallastel on mitu turismitalu, puhke- ja laagriplatsi. Sellel peetakse regatte. Kaladest elab seal valdavalt särg.^[3]

Kohaliku legendi kohaselt tuleneb järve nimi sõnast Galva ehk pea. Legendi järgi uppuvat igal aastal järve vähemalt üks inimene, ehk siis järv nõudvat omale pea. Tegelikult on vana nimekuju aga Galvis, ja seega tuleneb nimi sellest sõnast, mis tähendab turbalõikamispaika või sisi turbaste kallastega jõge või järve, mis tuleneb omakorda varasemast sõnast gelmė (laugas, läti dzelve).^[4]

Viited muuda

↑ Skaistis (Trakų r.). Tarybų Lietuvos enciklopedija, TKd 4 (Simno-Žvorūnė). – Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1988. 18 lk.
↑ Leparskienė, Lina. Ežeras: dialogas tarp Trakų miesto ir gamtos. „Liaudies kultūra“, 2015 IV, Vilnius
↑ Galvė. Tarybų Lietuvos enciklopedija, Kd. 1 (A-Grūdas). – Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1985. 568 lk.
↑ Aleksandras Vanagas. Lietuvių hidronimų etimologinis žodynas. 105 lk., – Vilnius: Mokslas, 1981.

[1] Skaistis (Trakų r.). Tarybų Lietuvos enciklopedija, TKd 4 (Simno-Žvorūnė). – Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1988. 18 lk.

[2] Leparskienė, Lina. Ežeras: dialogas tarp Trakų miesto ir gamtos. „Liaudies kultūra“, 2015 IV, Vilnius

[3] Galvė. Tarybų Lietuvos enciklopedija, Kd. 1 (A-Grūdas). – Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1985. 568 lk.

[4] Aleksandras Vanagas. Lietuvių hidronimų etimologinis žodynas. 105 lk., – Vilnius: Mokslas, 1981.

[1]

[2]

[3]

[4]