Gaius Marius ehk Marius (157 eKr16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Ta on tuntud põhiliselt oma armeereformi poolest, mis tõi kaasa nii kodusõjad kui ka Rooma vabariigi languse.

Gaius Marius

Marius oli edukas väejuht, kes saavutas suure populaarsuse Numiidia sõdades, ja ta valiti 107 eKr esimest korda konsuliks. Selle aja jooksul viis ta läbi armeereformi, mis muutis senise talupoegadest maakaitseväe professionaalseks palgaarmeeks. Senine varanduslike tsensuste järgi armeesse värbamine asendati vabatahtlike kutsumisega sõjaväkke, mis erinevalt eelnevast maksis nii palka kui ka andis varustuse ja peavarju. Väeteenistuse aeg pikenes aga 16 aastani, misjärel võisid veteranid saada tüki maad ning hakata põlluharijateks.

Hiljem saavutas ta võite ka kimbrite ja teutoonide üle ning valiti konsuliks koguni viiel aastal järjest (104100 eKr).

100 eKr otsustas Marius avalikust elust tagasi tõmbuda, kuid 91 eKr naasis ta taas poliitikasse, kuna puhkes Liitlassõda. Pärast selle lõppu algas sõda Pontose kuninga Mithridates VI vastu ning Roomas puhkes vaidlus, kas väge peaks juhtima Lucius Cornelius Sulla või Marius. Konflikt päädis lühikese kodusõjaga, mille võitis Sulla. Marius pages Aafrikasse.

Gaius Marius naasis sealt aga 87 eKr, kui Sulla oli parajasti sõjas Mithridatesega, ning valiti 86. aasta konsuliks. Kuid ta suri juba aasta algul, ehkki tema toetajad säilitasid Roomas võimu veel kuni 82 eKr, mil Sulla naasis sõjast ja kehtestas pärast teist kodusõda diktatuuri.