Fugaato

Fugaato (itaalia keeles fugato) on muusikas homofoonilise muusikalise materjali sisse paigutatud fuugat meenutav, enamasti lühike kontrapunktiline fragment.

Kuigi fugaato näeb välja nagu fuuga, ei toimu selle puhul tavaliselt teema läbiviimist kõigis häältes. Fugaatod võivad sageli olla ka vaid mõne takti pikkused.

Fugaato näiteid võib tuua enamikest Bachi klavessiinikontsertidest ja -partiitadest, Brandenburgi kontsertide nr 2 ja 5 lõpuosadest, Prantsuse avamängude kiiretest keskosadest või orkestrisüitide esimestest osadest. Händel kasutab oma Messiase Halleluuja-kooris oskuslikult fugaatot. Mozart arendab oma Jupiter-sümfoonia viimases osas välja äärmiselt põneva fugaato. Tuntud fugaatod leiduvad ka Beethoveni 9. sümfoonias ja Bruckneri 5. sümfoonias. Šostakovitši 4. sümfoonias viib fugaato esimese osa kulminatsioonini.