Franciscus Donders
Franciscus (Franz) Cornelius Donders (27. mai 1818 – 24. märts 1889) oli Hollandi silmaarst. Oma karjääri ajal oli ta Utrechtis füsioloogia professor ja juhatades Hollandi Silmahaiguste Kliinikut, tunnustati teda silmahaiguste valdkonnas kui rahvusvahelist autoriteeti. Koos Graefe ja Helmholtziga oli ta teadusliku oftalmoloogia (silmaarstiteadus) üks peamisi rajajaid.
| Franciscus Donders | |
|---|---|
.jpg) | |
| Sündinud |
27. mai 1818 Tilburg, Holland |
| Surnud |
24. märts 1889 ( 70 aastasena) Utrecht, Holland |
| Rahvus | hollandlane |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | silmahaigused, oftalmoloogia |
Elu
muudaTa sündis Tilburgis, Jan Franz Dondersi ja Agnes Elizabeth Hegh’i pojana. Ta õppis Duizeli koolis ja Tilburgi ning ka Boxmeeri seminarides[1].
Mõned aastad õppis noor Donders Kuninglikus Hollandi sõjaväe meditsiinikeskuses Utrechtis. Arstiteaduse doktorikraadi omandas ta 1840. aastal Leideni ülikoolis. Pärast meditsiinitöötaja ametikoha saamist Haagis, määrati ta 1842. aastal Utrechti sõjaväe meditsiinikooli füsioloogia ja anatoomia õppejõuks. 1847. aastal sai temast kaasprofessor Utrechti ülikoolis ning 1862. aastal sai ta füsioloogia professoriks[2]. Hollandi Kuninglikust Instituudist sai 1847. aastal Hollandi Kuninglik Kunstide ja Teaduste Akadeemia, Dondersist sai selle korrespondent; 1851. aastal ühines ta liikmena[3].
Ta on tuntud oma töö ja uurimuste poolest silmahaiguste valdkonnas ning oli üks esimestest oftalmoskoobi praktikutest[4]. Teda on tunnustatud kujutise tonomeetri leiutamise (1862)[5], ning astigmatismi ravis prismaatiliste ja silindriliste läätsede kasutuselevõtmise eest (1860)[6].
Donders oli ka esimene, kes kasutas inimeste reaktsiooniaegade erinevusi, et teha järeldusi kognitiivse töötluse erinevuste kohta. Ta tegi katseid nii lihtsa reaktsiooniajaga kui ka valiku reaktsiooniajaga ning leidis, et lihtne reaktsioon oli kiirem[7]. See mõiste on nüüd üks kognitiivse psühholoogia põhitõekspidamistest – vaimne kronomeetria on üks kõige tavalisemaid vahendeid, mida kasutatakse selliste protsesside kohta järelduste tegemiseks nagu õppimine, mälu ja tähelepanu.
Donders asutas 1858. aastal Nederlands Gasthuis voor Behoeftige et Minvermogende Ooglijders (lühidalt: Ooglijdersgasthuis) – Hollandi Haigla puudust kannatavatele silmapatsientidele. Tema esimene partner oli Herman Snellen. Aastal 1864 avaldas ta kõrgelt tunnustatud raamatu "Silmade kohanemise ja refraktsiooni anomaaliad" [8].
Tema nimi on seotud "Dondersi seadusega", mis ütleb, et "silmamuna pöörlemist määrab objekti kaugus kesktasandist ja silmapiiri joonest" [9]. Ta on ka hambaravi kogukonnas hästi tuntud, andes nime "Dondersi ruumile" – ruum keele ülemise pinna ja kõvasuulae vahel kui alalõug on lõdvestunud asendis[10].
Donders suri Utrechtis.
Perekond
muudaDonders abiellus kaks korda: esmakordselt 1845. aastal Ernestine Zimmermaniga (lahutasid 1887. a) ning teist korda 1888. aastal Abrahamiin Arnoldale Louisa Hubrechtiga[1].
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Biographical Index of Former Fellows of the Royal Society of Edinburgh 1783–2002.. The Royal Society of Edinburgh. July 2006. ISBN 0 902 198 84 X.
- ↑ Picture, biography, bibliography and digitized sources in the Virtual Laboratory of the Max Planck Institute for the History of Science
- ↑ "Franciscus Cornelis Donders (1818–1889)". Royal Netherlands Academy of Arts and Sciences. Retrieved 27 July 2015.
- ↑ Gijn J van; Gijselhart JP (2011). "[Franciscus Donders (1818–1889): ophthalmologist and physiologist]". Nederlands Tijdschrift Voor Geneeskunde (in Dutch and Flemish). 155: A1979. PMID [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21291574 21291574]
- ↑ Instruments of science: an historical encyclopedia edited by Robert Bud, Deborah Jean Warner
- ↑ Google Books An Introduction to the history of medicine by Fielding Hudson Garrison
- ↑ Goldstein, E. B. Cognitive psychology, connecting mind, research, and everyday experience. Wadsworth Pub Co, 2010. Print.
- ↑ Google Books On the anomalies of accommodation and refraction of the eye
- ↑ Donders' law Mondofacto
- ↑ Stedman's Medical Eponyms by Thomas Lathrop Stedman