Floristiline riikkond

Floristiline riikkond on üks seitmsest maailma piirkonnast, mida taimegeograafid eristavad neist leiduva eripärase taimestiku poolest.[1] Neid riikkondi, mis langevad tihedalt kokku loomageograafide kaardistatud fauna riikkondadega, peetakse sageli biogeograafilisteks piirkondadeks.[1]

Nendeks riikondadeks on Holarktiline, Neotroopiline, Tšiili-Patagoonia, Sahhaara-Araabia, Aafrika, Indo-Malai, Austraalia ja Uus-Meremaa riikkond.[1]

Traditsioonilistes jaotustes klassifitseeritakse floristilised riikkonnad hierarhiliselt vastavalt endeemsetele perekondade või liikide olemasolule, nt eri floora vööndid ja piirkonnad,[2] mõnikord ka veel suuremad domeenid.[3] Mõned autorid eelistavad alasid mitte hierarhiliselt järjestada, viidates neile lihtsalt piirkondadena.[4]

Taimestiku klassifitseerimiseks kasutatakse kahte eri metoodikat: füsiognoomilistel-keskkonnaparameetritel põhinev metoodika ning floristilistel seostel põhinev metoodika (st ühine perekond, liik).[5] Floristilised riikkonnad on määratletud ennekõike neis leiduva taimede taksonoomilise koostise poolt.[6]

Liu et al. (2023, 2024) regionaliseerimine

muuda

Liu et al. kõrvutasid floristilised levikuandmed fülogeneetiliste suhetega, et nende põhjal veel täpsemalt määrata floristilised riikkonnad ja nende levikumustrid. See viis kaheksa riikkonna klassifitseerimiseni, mis on jagatud kaheks n-ö super-riikkonnaks ja millest igaüks koosneb mitmest alamriikkonnast.[7]

Nendeks kaheks super-riikonnaks on Gondwana ja Lauraasia super-riikkond. Gondwana levikumustriga sugukonnad on näiteks männilised, jugapuulised, kalmuselised, rabakalised, luigelillelised, upsuõielised, liilialised, plaatanilised, pojengilised, sõstralised, siniladvalised, pöögilised, kaselised ja hõbepuulised.[8] Lauraasia levikuga on näiteks tüvijalalised, raagraikalised, palmlehikulised, käbikalised, velvitšialised, vastaklehikulised, araukaarialised, kivijugapuulised, amborellalised, pipralised, kruvipuulised ja palju teised sugukonnad.[8]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 "Floristic region | Biogeographic, Biodiversity & Conservation | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 19. juunil 2024.
  2. Drude, O. (1890). Handbuch der Pflanzengeographie. Stuttgart: Engelhorn,, . French translation: Manuel de géographie botanique. Paris: P. Klincksieck, 1897. 552 p., .
  3. Braun-Blanquet, J. (1932). Plant sociology; the study of plant communities. New York and London, McGraw-Hill, .
  4. Linder, Lovett, Mutke, et al. (2005): A numerical re-evaluation of the sub-Saharan phytochoria. Biologiske Skrifter 55: 229-252.
  5. JOLY, C.A., AIDAR, M.P.M., KLINK, C.A., McGRATH, D.G., MOREIRA, A.G., MOUTINHO, P., NEPSTAD, D.C., OLIVEIRA, A.A.; POTT, A.; RODAL, M.J.N. & SAMPAIO, E.V.S.B. 1999. Evolution of the Brazilian phytogeography classification systems: implications for biodiversity conservation. Ci. e Cult. 51: 331-348.
  6. Magno Coutinho, L. (2006) O conceito de bioma. Acta bot. bras. 20(1): 13-23.
  7. Liu, Y., Xu, X., Dimitrov, D., Pellissier, L., Borregaard, M. K., Shrestha, N., Su, X., Luo, A., Zimmermann, N. E., Rahbek, C., & Wang, Z. (2023). An updated floristic map of the world. Nature Communications, 14(1). https://doi.org/10.1038/s41467-023-38375-y
  8. 8,0 8,1 "Plants of the World Online | Kew Science". Plants of the World Online (inglise). Vaadatud 19. juunil 2024.