Fjodor Tšesnokov
Fjodor Tšesnokov (ersa Фёдор Чесновков, 7. mai 1896; Põlkovo, Saratovi kubermang – 25. mai 1938, Saransk, Mordva ANSV) oli ersa proosa- ning näitekirjanik.
| Fjodor Tšesnokov Фёдор Маркелович Чесноков | |
|---|---|
| Sünniaeg |
7. mai 1896 Põlkovo, Saratovi kubermang, Venemaa Keisririik |
| Surmaaeg |
25. mai 1938 (42-aastaselt) Saransk, Mordva ANSV, Nõukogude Liit |
| Rahvus | ersa |
| Kodakondsus |
Vene, Nõukogude Liit |
| Alma mater |
Punase Professuuri Instituut, Ida Töörahva Kommunistlik Ülikool |
Elulugu muuda
Tšesnokov sündis 7. mail 1896. aastal Venemaa Keisririigis Saratovi kubermangus Põlkovo külas talupoegade perre.[1] Ta lõpetas Põlkovo semstvokooli, seejärel 1912. aastal õppe Kutini koolis (Кутьинское двухгодичное училище) ja töötas aastatel 1912–1913 kodukülas algkooliõpetajana.[2][3]
Esimese maailmasõja ajal kutsuti ta sõja alguses armeesse. Sellele järgnenud Venemaa kodusõja ajal teenis ta 1917. aastast Punaarmee üksustes ja võttis osa lahingutest kodusõja idarindel.[2][3]
1922. aastal asus Tšesnokov Moskvasse, kus omandas kõrghariduse. Ta avaldas oma loomingut sageli ajalehes Jakstere Tešte, kus ilmusid mitmed tema teosed esmakordselt. 1924. aastal lõpetas ta Punase Professuuri Instituudi kirjandusosakonna, mille järel jätkas Ida Töörahva Ülikoolis kraadiõppes.[2]
1920. aastate algusest kuni 1932. aastani töötas ta NSV Liidu Rahvaste Keskkirjastuse Mordva osakonna toimetuses ja VK(b)P Mordva Regionaalses Komitees.[2] Tšesnokovi, Anatoli Rjabovi ja teiste Mordva kultuuritegelaste toel loodi Mordva rahvakoolidele mitmed õpikud, näiteks "Lismaprija" ("Лисьмапря" ehk 'Allikas') 1929. aastal ja "Kolhoson kijava" ("Колхозонь киява" ehk 'Kolhoosi tee ääres') 1930. aastal, mitmetes õpikutes kasutati ka Tšesnokovi loomingut.[3]
Aastatel 1933–1937 töötas Tšesnokov Saranskis, Mordva Kultuuri Uurimisinstituudis keele, kirjanduse ja kunsti valdkonnas vanemteadurina. Ta osales aastatel 1933–1936 mitmel mordva rahvaluule kogumise ja keeleuurimise ekspeditsioonil. 1933. aastal oli ta üks Saranskis toimunud mordva keelte ortograafia, süntaksi ja terminoloogia alase keelekonverentsi korraldajatest. 1934. aastal oli ta delegaat Nõukogude Kirjanike I Üleliidulisel Kongressil, kus tegi ettekande mordva kirjanduse kohta.[2][3]
1938. aastal langes Tšesnokov suure terrori ohvriks ja ta suri samal aastal. Ta rehabiliteeriti NLKP 20. kongressil 1957. aastal.[2]
Teosed muuda
Tšesnokovi kirjanduslik tegevus algas 1922. aastal, mil ilmus tema esimene jutustus "Sõre učitel" ("Сыре учитель", tõlkes 'Vana õpetaja'). Tema teoste kangelasteks olid tavaliselt töölised, teemaks olid sageli revolutsioon, kodusõda, kollektiviseerimine ja sotsialistlik igapäevaelu. Ta oli ka tuntud lasteautor.[1][2][3]
Olulisemad teosed:
- "Tetjaka levks" ("Тетяка левкс" – 'Nagu isa')
- "Vasen tolt" ("Васень толт" – 'esimesed tuled') – erilist tähelepanu juhitakse mordva naise rollile igapäevaelu sotsialistlikus ümberkujundamises
- "Homa" ("Хома"), 1922
- "Jakov atja" ("Яков атя" – 'Vanaisa Jakov'), 1923
- "Od vies sjulminze" ("Од виесь сюлминзе" – 'Uued ühendused'), 1931
- "Od erjamon uvt" ("Од эрямонь увт"– 'Uue elu sumin'), 1931
- "Veles javovs" ("Велесь явовсь" – "Küla lõhub"), 1929 – Vastuseis vägivaldsele külareformile, mis lõhkus mordvalaste argielu
- "Avol ansjak kastano" ("Аволь ансяк кастано" – 'Mitte ainult kasvamine'), 1931
- "Mokšerzjan dramaturgijadont" ("Мокшэрзянь драматургиядонть" – 'Mordva dramaturgiast')
- "Erzjan folklordont" ("Эрзянь фольклордонть" – 'Ersa folkloorist'), 1934
Tšesnokov oli tuntud ka näitekirjanikuna. Tema nimega on seotud draama žanri sünd ja kujunemine mordva kirjanduses. 1924. aastal ilmus koostöös teiste ersa autoritega kogumik "Erzjan Piesat" ("Эрзянь пьесат", tõlkes 'Ersa näidendid').[1][2][3]
- "Kavto Kijava" ("Кавто Киява", tõlkes 'Kaks teed')
- "Kaldorgaut tašto kaitne" ("Калдоргауть ташто кайтнэ", tõlkes 'Vana eluviis on purunenud')
- "Roki tuvo" ("Роки туво", tõlkes 'Röhitsev siga'), 1925
- "A Mon Kedenze Paltsin" ("А мон кедензэ палцинь", tõlkes 'Ja ma suudlesin ta kätt'), 1925
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Чесноков Федор Маркелович". Biografija. Vaadatud 18. aprillil 2024.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 "Чесноков, Фёдор Маркелович: 1896—1938". Мордовская библиотека. 5. veebruar 2022. Vaadatud 18. aprillil 2024.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Алёшкин, А. В. (2013). Мордовия, XX век: культурная элита (vene). Kd 2. Saransk: The Research Institute of the Humanities by the Government of the Republic of Mordovia. Lk 282.