Ansembourgi uus loss

Ansembourgi uus loss (letseburgi keeles: Schlass vun Aansebuerg, ka Ënnescht Schlass ja Grousst Schlass; prantsuse keeles: nouveau château d'Ansembourg, ka grand château d'Ansembour; saksa keeles: Schloss Ansemburg) on Kesk-Luksemburgis Seitsme lossi orus asuv loss.

Et Ansembourgi "uut lossi" mitte segamini ajada Ansembourgi vana lossiga (Ansembourgi kindlusega), nimetatakse Eischi oru kohal olevat keskaegset lossi vanaks lossiks ja (prantsuse keeles vieux château d'Ansembourg) ja 17. sajandil orgu ehitatud uut lossi uueks lossiks (prantsuse keeles nouveau château d'Ansembourg).

Mõlemad lossid olid sama perekonna valduses, kuid 1986. aastal müüdi uus loss Jaapani ususektile Sukyo Mahikari. Ansembourgi vana loss on aga Ansembourgi krahvi ja krahvinna eravalduses.

Ajalugu muuda

Pikemalt artiklis Ansembourgi vana loss

5. oktoobril 1624 lubas Ansembourgi isand Florenz von Rollingen Dinantist pärit vendadel Thomas ja Nicolas Bidartil rajada külasse rauasulatustöökoja. Ettevõte andis tööd, oli väga kasumlik ja tõi orgu rikkuse. Veidi aega varem olid vennad asutanud ka Simmerschmelzi, olles taibanud, et kolmekümneaastase sõja ajal on rauaäri väga tulus. Vennad said väga jõukaks ja Thomas Bidartil oli peagi kogu piirkonnas suurim sissetulek ja kõrgeimad maksud. Florenz von Rollingen seevastu oli aga sõjast laostunud. Bidart laenas talle raha. 10. märtsil 1671 sai Thomas Bidart II Ansembourgi lossi uueks omanikuks.^[1]

Bidart vajas positsiooni kindlustamiseks esinduslikku elukohta. Ta elas alguses Ansembourgi vanas lossis (1624–1628), kuid see ei olnud piisavalt esinduslik ja ta plaanis rajada orgu rauatööstuse lähedusse suure mõisakompleksi. 1628–1639 elas Bidart Hollenfelsi lossis.

Esimene ehitusetapp (1639–1647) muuda

Thomas Bidart II hakkas Ansembourgi uut lossi ehitama 1639. aastal. Esimeses ehitusetapis valmis lossi praegune keskmine osa. See oli ühe tiivaga mugav ja moodne häärber, millel oli kaks ümmargust torni.^[2]

Teine ehitusetapp (1735–1750) muuda

Marchant d'Ansembourgi suguvõsa vapp

Thomas Bidart II tütar Marie-Anne Bidart abiellus François de Thomassiniga ja nad pärisid mõisa 1670. aastal. 1711. aastal päris mõisa Marie-Anne Bidarti vennapoeg Thomas Marchant. See Thomas de Marchant ülendati 10. detsembril 1728 aadliks, ehkki ta sai oma uut tiitlit Ansembourgi parun de Marchant (parun de Marchant d'Ansembourg) nautida vaid mõni päev enne surma. Sellest ajast alates on pere kuulunud Luksemburgi aadli koosseisu.

1735. aastal lisas parun Thomas de Marchanti poeg Lambert-Joseph de Marchant lossi külgmistele tiibadele kaks ruudukujulist torni. Neid kahte torni ühendas lossi aia poolse küljega kaarjas hall, mille taga oli suur saal. Hallis oli neli üleelusuurust kuju, mis tähistasid 18. sajandil tuntud nelja mandrit: Euroopat, Aasiat, Aafrikat ja Ameerikat. 1. oktoobril 1749 andis hertsoginna Maria Theresia Ansembourgi parunile Lambert-Joseph de Marchantile krahvi tiitli. 1750. aastal valmis ta barokkstiilis portaal. 1730–1750 rajas Lambert-Joseph de Marchant 3,6 ha suuruse barokkstiilis aia, mida saab külastada praegugi. Aias olevad kujud, sfinksid, labürindid, purskkaevud on inspireeritud antiikmütoloogiast, nagu ka ainulaadne ja Luksemburgis ainus alumise tee äärne allee, mida ääristavad barokkstiilis skulptuurid. Ligi 250 meetri pikkune valgepöögiallee lossi lõunaküljel on tänapäevani säilinud, lisaks veel mõned üksikud puud. Silma torkab ka rikkalikult kasutatud sepistatud raud, mis valmistati kohapeal.

Hilisemad omanikud muuda

Krahv Guillaume Louis Eugene Marie de Marchant d'Ansembourg (06.09.1809–10.02.1882) oli Hollandi kuninga ja Luksemburgi suurhertsogi kammerhärra ning Luksemburgi Riiginõukogu liige. Tema poeg krahv Gaston Johann Baptist Franz Maria de Marchant d'Ansembourg (sündinud 13. augustil 1848) oli samuti kammerhärra suurhertsogi õukonnas. Viimane krahv Ansembourgi uues lossis oli tema poeg krahv Gaston d'Ansembourg, kes oli muu hulgas Luksemburgi suursaadik Brüsselis. Ta suri 1959. Tema poeg krahv Gaston Amaury Nicolas Marie d'Ansembourg (sündinud 14. augustil 1938) kolis tagasi Ansembourgi vanasse lossi.

Loss praegu muuda

Krahv Gaston Amaury Nicolas Marie d'Ansembourg suri 2006. aastal. Ta oli abielus Béatrix de Brabandère'iga ja neil on kolm last: Vinciane, Gaston-Gaëtan ja Susan. 1986. aastal müüdi Ansembourgi uus loss Jaapani ususektile Sukyo Mahikari, mis oli asutatud 1960. aastal kui "tõelise valguse tsivilisatsiooni maailmakirik". Mahikari on omamoodi tervendav maagia, mis sisaldab šintoismi, animismi ja esivanemate kummardamise ideid.^[3]

Ehkki orus olev Ansembourgi uus loss on samuti eraomand nagu mäe otsas olev Ansembourgi vana loss, on uue lossi sisehoov ja aiad külastajatele avatud.^[4]