Alexander Stewart, esimene Buchani krahv
|
See artikkel räägib esimesest Buchani krahvist; teiste samanimeliste kohta vaata Alexander Stewart. |
Alexander Stewart, esimene Buchani krahv (tuntud ka kui Badenochi hunt, inglise Wolf of Badenoch; u 1343 – 20. juuni 1405) oli mõjuvõimas šoti ülik, kes on tuntud eelkõige mitmete linnade ja pühakodade põletamise pärast 14. sajandi lõpul. Ta oli Šotimaa kuninga Robert II ja Elizabeth Mure'i poeg.
Alexander Stewart sündis 7. Šotimaa High Stewardi Robert Stewarti ja Elisabeth Mure'i abieluvälise pojana. Tema vanemad abiellusid u 1348 ning nende üheksa last seadustati.
1371. aastal sai Alexanderi isa Šotimaa troonile ning tegi pojast Badenochi isanda. Peagi omandas Alexander ka suure hulga ümberkaudseid alasid. 1372. aasta oktoobris sai temast Moray krahvkonnast põhja poole jäävate ning Invernessist läände jäävate alade kuninglik leitnant. Samal aastal sai ta Pertshire'is asuva Appin of Dulli kuninglikus justiciar 'iks, mis tähendas, et Alexander Stewart oli kuningavõimu esindaja Põhja-Pertshire'ist Pentlandi laheni. Alexander Stewart resideeris Lochindorbi järvelinnuses.
1382. aastal abiellus ta Rossi krahvinna Euphemiaga, laiendades sellega oma valdusi veelgi ning saades Rossi krahviks jure uxoris. Kuna Alexanderile kuulus suur osa endisest Buchani krahvkonnast, tegi Robert II Alexanderist Buchani krahvi.
Alexanderi kasvav mõjukus tekitas pingeid tema ja kohalike maaomanike, eriti Moray piiskopi Alexander Buri, vahel. 1384. aastal võttis täidesaatva võimu Šotimaal üle Alexanderi vanem vend John, Carricki krahv. Carricki krahv toetas mitmeid isikuid, kes omasid õigust mõnedele Alexanderi valitsetavaile valdustale. Nende hulgas oli näiteks Sir David Lindsay, kes nõudis endale Strathnairni, Alexanderi vend David Stewart, Strathearni krahv, kes nõudis Urquharti ning Sir James Lindsay of Crawford, kes nõudis Buchanit. Moray krahv soovis, et mõningaid Alexanderi mehi karistataks, kuna nood olid tapnud tema omi.
Hoolimata neist nõudmistest kasvatas Alexander oma valdusi ning mõjuvõimu veelgi. 1386. aastal suri tema vend David ning Alexander säilitas seetõttu Urquharti. Samuti omandas ta Loch Nessi juures asuva Bona ning Abriachini. 1387. aastal määrati ta Forthist põhja poole jäävate alade justiciar 'iks. Kuna Carricki krahv ei tulnud toime korra loomisega Šotimaal, läks võim 1388. aastal Robert II teise poja Fife'i krahvi Roberti kätte. Peatselt eemaldati Alexander kõigist kuninglikest ametitest.
1380. aastate lõpuks oli Alexander oma naisest võõrandunud ja elas oma armukese Mairead inghean Eachanniga, kellega sai mitu last. 1389. aastal käskisid Moray piiskop Alexander Bur ja Rossi piiskop Alexander Kylqhous tal naasta Euphemia juurde, mida Alexander ka lubas teha. Oma lubadust ta siiski ei täitnud ning paavst Bonifatius IX tühistas 1392. aastal Alexanderi ja Euphemia abielu. Alexander jäi ilma kõigist oma naise valdustest.
1390. aastal suri Robert II ning uueks kuningaks sai Robert III nime all John, Carricki krahv. Fife'i krahv jäi siiski kuningriigi eestseisjaks, mis ei meeldinud muidugi Alexanderile. Samal ajal pöördus Moray piiskop, kes seni oli olnud ametlikult Alexanderi kaitsealune, Invernessi šerifi Thomas Dunbari poole ja palus sellelt kaitset. Vastuolud Moray piiskopiga võimu pärast Morays ning viimase osalemine Alexanderi lahutusprotsessis, samuti asjaolu, et piiskopi kaitsja Thomas Dunbar viibis Inglismaal, viisid selleni, et Alexander otsustas piiskopile kätte maksta.
1390. aasta mais põletas Buchani krahv Forresi linna ning juunis Elgini linna ja sealse katedraali. Elginis põletas ta maha ka sealse frantsikaani kloostri, St. Giles'i kihelkonnakiriku ning Maison Dieu hospitali. Stewart pandi kirikuvande alla. Alexanderile pandi ülesandeks ilmuda Perthi ning oma vendade Robert III ja Fife'i krahvi juuresolekul andestust paluda.
Lisaks Rossi aladele, millest ta lahutuse tõttu ilma jäi, kaotas ta 1392. aastal ka Urquharti. 1390. aastate keskel vähenes Fife'i krahvi tähtsus ning Robert III ja tema poja Carricki krahvi Davidi tähtsus suurenes. Fife ja Carrick osalesid võitluses Alexanderi ja tema poegadega. 1396–1402 viibisid Alexanderi kolm poega vangistuses Stirlingi linnuses. Ajaloolane Alexander Grant on oletanud, et just vangistatud poegade tõttu hoidis Alexander 1390. aastate lõpus madalat profiili.
1398. aastal on mainitud teda viibivat Spyne'i linnuses, 1402 Atholli krahvkonnas ja 1404 Perthis.
Alexander Stewart suri 1405. aastal ja maeti Dunkeldi katedraali, kus on säilinud tema uhke hauamonument.
Perekond muuda
Alexander Stewart abiellus 1382. aastal Rossi krahvinna Euphemiaga, kuid abielu jäi lastetuks ja lahutati 1392. aastal.
Küll oli Alexander Stewartil järglasi abieluvälistest suhetest:
- Lapsed suhtest Mairead inghean Eachanniga:[1]
Sugupuu muuda
| Alexander Stewart, esimene Buchani krahv | Šotimaa kuningas Robert II (1316–1390) |
6. Šotimaa High Steward Walter Stewart (1293–1326) |
5. Šotimaa High Steward James Stewart (1243–1309) |
| Cecilia de Dunbar | |||
| Marjorie Bruce (1296–1316) |
Šotimaa kuningas Robert I (1274–1329) | ||
| Mari Isabella (surnud 1296) | |||
| Elizabeth Mure | Rowallani isand Sir Adam Mure | ... | |
| ... | |||
| Joan Cunningham | ... | ||
| ... |