Georg Sooden: erinevus redaktsioonide vahel

'''Georg Sooden''' (Sünninimegasünninimega Georg Aleksander Soden); ([[2. detsember|2. detsember]] [[1904]] [[Helsingi]] - –[[28. juuli]] [[1944]]) oli Eesti sõjaväelane.

Georg Sooden sündis Helsingis Eestist [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnast]] [[Aavere mõis]]ast väljarännanud Madis Sodeni peres, kes töötas Soome politseiteenistuses. jaGeorgi ema oli soome-rootslane Alina Eklund.

Peres sündis kolm last: Helsingis sündisid Gunnar August Soden (1903–1907), Georg Aleksander Soden ja Jõhvis[[Jõhvi]]s sündis 1907. aastal Irene Johanna Soden.

[[1907]]. aastal asus perekond elama Eestisse [[Jõhvi]] linna, kus isast sai kordnik ja ema hakkas pidama ämmaemanda ametit Jõhvi haiglas.

Koolihariduse sai Georg [[Jõhvi Ministeeriumikool]]is hiljem [[Jõhvi Algkool]] mille lõpetas 1917 aastal, [[1924]]. aastal lõpetas 3. lennus [[Jõhvi Gümnaasium]]i.

PealePärast kooli töötas Jõhvi politseis kantseleiametnikuna, kust läks 1925. aastal kohustusliku ajateenistusse sõjaväes.

Sooden lõpetas 1927 sõjakooli ja asus [[ohvitser]]ina teenistusse Eesti kaitseväes. 22. veebruaril 1933 asus [[Nooremleitnant|nooremleitnantnooremleitnandina]]ina teenistusse [[Kaitseliidu Viru malev]]as. Lühikest aega oli ta [[Kaitseliidu Jõhvi Malevkond|Kaitseliidu Jõhvi Malevkonna]] pealik.

10. augustist 1938 [[Leitnant|leitnandina]] [[4. ÜksikusÜksik Jalaväepataljon|4. Üksikus Jalaväepataljonis]]is. 1939. aastast tagasi Kaitseliidu Viru malevas, kus alates 7. veebruarist 1939 on maleva instruktor kuni teenistusest vabastamiseni 27. aprill 1940.

Edasi tuli sunniviisiline teenistus Punaarmees, kust aga sõja algul, [[28. juuli]]l [[1941]] andis end sakslastele vangi.

Samal aastal astus Sooden vabatahtlikuna eestlastest moodustatud [[182. Eesti Julgestusgrupp]]i teenistusse ja määratakse leitnantina (''[[Oberleutnant]]'') 14. [[kompanii]] ülemaks ja septembris viidi pataljon Venemaale, kus võitles ka Volhovi rindel. [[1943]]. aasta mais määrati ta [[659. Eesti Idapataljon]]i ülemaks. 16. oktoobril ülendatakse koos [[raudrist]]i saamisega [[kapten]]iks (''[[Hauptmann]]''). Jaanuaris 1944 ülendatakse [[major]]iks (''[[Major]]'') .

Punaarmee massirünnakute tagasilöömises ja taandumislahingutes Volhovi, Ilmeni ja Novgorodi rindelõikudes hakati peagi rääkima endale kuulsust toonud nn."Soodeni pataljonist" või "Soodeni meestest". Tema ise, oma suure autoriteedi, sõjameheliku külmaverelisuse ja korranõudlikkuse pärast sai oma alluvatelt mitmeid hüüdnimesid, nagu "meie vana", "vana Jüri", "vana koll".

[[1944]]. aasta jaanuari lõppus jõudis pataljon Jõhvi, kust suunati pealepärast lühikest puhkust Narva rindele [[Krivasoo]]sse. Krivasoos ja [[Putki]] ümbruses pandi [[Punaarmee]] pealetung peale raskeid lahinguid seisma.

Peagi ühendati idapataljonid [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis]]iga ja Soodenist sai 47. rügemendi II. pataljoni ülem hiljem sama [[Rügement|rügemendi]] I. pataljoni ülem.

Georg Sooden langes 28. juulil 1944 [[Sinimägede lahing]]us ja on maetud Jõhvi Vabadussõja platsile.

Peagi maeti tema kõrvale sõber ja lahingukaaslane Raul Jüriado.

[[Kategooria:Eesti sõjaväelased|Sooden, Georg]]

[[Kategooria:Raudristi kavalerid|Sooden, Georg]]

[[Kategooria:Sündinud 1904|Sooden, Georg]]

[[Kategooria:Surnud 1944|Sooden, Georg]]