Otepää piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Varemed_Otepää_linnamäel.jpg|thumb|right||Otepää Piiskopilinnuse varemed]]
'''Otepää piiskopilinnus''' ehk '''Otepää linnamägi''' on omaette seisev küngas, mis koosneb kõrgemast lõunapoolsest ja madalamast põhjapoolsest osast. Et hilisem piiskopilinnus ehitati muistsete eestlaste linnuse peale, on varasem [[kultuurikiht]] säilinud vaid kohati. Leidude põhjal võib arvata, et linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi. Leide on ka I aastatuhande II poolest ([[ehtenõel]]ad, [[hoburaudsõlg|hoburaudsõled]], [[kirves]]) ja II aastatuhande algusest (ehted, [[mõõgatupp|mõõgatupe]] ots, [[amb|ammu]]- ja [[nool]]eotsad).
Linnust on esmakordselt mainitud [[1116]]. aastal Vene [[leetopiss]]is, kui Novgorodi vürsti väed selle alla sõjaretke tegid.
[[13. sajand]]il oli [[Otepää]] nii vene kui ka [[Henriku Liivimaa kroonika]] andmetel Lõuna-Eesti üks tähtsamaid keskusi ning muistse Ugandi üks kahest keskusest Tartu (Tarbatru) kõrval. Mõlemad kasutasid koha maakeelest tõlgitud nime: ''Medvežja golova'' ja ''Caput ursi''. [[Linnus]] ise koosnes tõenäoliselt kõrgemal [[astang]]ul olevast [[pealinnus]]est ning madalamal astangul asuvast [[eeslinnus]]est. Linnuse nime algupära ei ole teada; on vaid oletatud, et linnamägi võis olla karu või karupea kujuline või kandis karu-tüvelist nime keegi linnuse või muistse Ugandi vanematest. Sakslased, muide, seda nime hilisematel sajanditel enam ei tõlkinud, kuni 20 sajandini käibis Muinas-Eesti nimekuju transkriptsioon Odenpäh.
16. rida ⟶ 18. rida:
Otepää piiskopilinnuse hävitas ordu [[1396]] ja hiljem seda enam ei taastatud. Piirkonna majanduskeskus siirus seejärel arvatavasti linnuse lähistelt kahe kilomeetri jagu kirdesse, hilisema Vana-Otepää mõisa paikkonda.
Otepää linnuse varemetest on tänu selle varajasele hävimisele ning varemetesse jäämisele leitud väga palju unikaalseid esemeid, millest silmapaistvaim on [[Otepää püss]]- täpselt dateeritud Euroopa püssidest senini vanim.
Osa linnuse varemeid on välja kaevatud ja eksponeeritud 20. sajandil. Praegune linnuse juurdepääsutee loodest, kihelkonnakiriku poolt, ei ole algne, vaid on rajatud 19. sajandil. Algne tee suundus linnusesse (mäkke) selle kirdeküljest, kus asus tõenäoliselt ka väike alev. Selle asukohta tähistab kaasajal väike länguvajunud kivirist.▼
▲Osa linnuse varemeid on välja kaevatud ja eksponeeritud [[20.
Otepää muinaslinnus (piiskopilinnus) ning selle läheduses asunud kihelkonnakirik andsid nime ka hilisemale alevile (praegusele linnale), mis tekkis 18.-19. sajandil linnusest kilomeetri jagu lääne poole tähtsasse teeristi. Algselt kandis alev Nuustaku nime.
| |||