Daniel Dennett: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
26. rida:
Dennett küsib: miks ei peaks [[teadvus]] olema [[neuroteadvus|neuro]]- ja [[tunnetusteadus]]ega jäägitult seletatav? Üks klassikaline probleem on [[vaimuseisund]]ute elamussisu ([kvaalid]]). Kui endale nõelaga näppu torgatakse, siis ei teki mitte ainult teatud [[aju]]protsessid ning lõpuks teatud [[käitumine]], vaid see on ka valus ([[valu]]tunne on kvaal). Asjaolu, et see on valus ning nimetatud ajuprotsessid ei leia aset ilma samaaegse valuaistinguta, viivad Dennetti järelduseni, et iga teadvuseelamus on seotud mingi neuraalse protsessiga. Dennett viitab [[kvaalide probleem]]ile, nagu selle on püstitanud näiteks [[Thomas Nagel]], [[Joseph Levine]] ja [[David Chalmers]].
 
Enamik naturalistlikult meelestatud filosoofe vastab kvaalide probleemile püüdega näidata, miks teatud käbielamineteatudläbielamine koosneb teatud ajuprotsessidest, [[funktsionaalne seisund|funktsionaalsetest seisunditest]] või muust taolisest. Dennett aga leiab, et kvaalide probleem on [[pseudoprobleem]]. Ta püüab näidata, et kvaalide mõiste ei ole koherentne. Üks tema keskne argument põhineb [[verifikatsionism]]il: et kvaalide kohta käivate väidete tõeväärtust pole põhimõtteliselt võimalik kindlaks teha, siis puudub neil väidetel tähendus.
 
 
{{pooleli}}