Tartu lahing (1224): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{Mall:Sõjaline konflikt
|konflikt=TartuTharbata lahing (1224)
|osa= [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eestlaste muistsest vabadusvõitlusest]]
|pilt=
|pildiallkiri=
|aeg=[[15. august]] [[1224]]
|koht= [[TartuTharbata]], [[EestiUgandi]]
|tulemus= SakslasteMõõgavendade võit.
|osaline1= Eestlased[[Ugandi]]<br>venelased[[Koknese Vürstiriik]]
|osaline2= Sakslased[[Mõõgavendade ordu]]
 
|väejuht1= [[VjatškoVetseke]]
|väejuht2= ?
|jõud1= Eestlasiugalasi ?<br>venelasikokneslasi 200
|jõud2= mõõgavendi ?
|kaotused1=Langenud olid kõik
|kaotused2=Langenud ?<br>haavatud ?<br> vangi langenud ?.
18. rida ⟶ 19. rida:
|}
 
'''Tharbata lahing''' ka '''Tharbata piiramine''' või '''Tartu lahing''', mis toimus [[15. august]]il [[1224]] orduvägede ja eestlasteugalaste ning venelaste[[Koknese Vürstiriik|kokneslaste]] vahel. Tharbatu piiramine oli viimane [[lahing]] [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistses vabadusvõitluses]] [[Eesti]] mandril.
 
[[1223]]. aasta lõpul jõudis [[Tharbata]]sse vürst [[VjatškoVetseke]] oma 200 mehega. VjatškoleVetsekesele oli [[Suur-Novgorod]]ist lubatud valitsusvõim Tharbatas[[Ugandi]]s ja kõigis teistes [[maakonda]]des, mille ta suudab enda võimu alla võtta. Sisuliselt tähendas see Venemaale[[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigile]] alluva vürstkonna loomise katset Eestis[[Maavald|Maavallas]]. UgandlasedUgalased olid sunnitud kõik välja kannatama, sest sakslastemõõgavendade vastaseks võitluseks oli abi tõepoolest hädavajalik. Maad, mis tõrkusid VjatškoleVetsekesele [[andam]]it tasumast, langesidki venelastekokneslaste rüüstamise alla.
 
[[1224]]. aasta suvel oli mandriosa peamiseks vastupanupunktiks jäänud vaid Tharbata, mida kahel piiramisel polnud suudetud vallutada. SakslasedMõõgavennad tegid põhjalikke ettevalmistusi ning jõudsid suurte jõududega [[15. august]]il kolmandat korda Tharbata alla. Vürst VjatškodVetsekest keelitati veel kord eestlastestugalastest lahku lööma, aga vürst lükkas ettepaneku tagasi, lootes talle lubatud abiväele VenemaaltNovgorodi Vabariigilt. Kroonik [[Henriku Liivimaa kroonika|Henrik]] suhtub üldse temasse suure meelepahaga, nimetades teda kord "vanaks kuradiks", kord "vana kõige kurja juureks".
 
Algas tõsine piiramine. Ehitati suuremaid ja väiksemaid [[kiviheitemasin]]aid, millega loobiti linnusesse kive ja tulist rauda ehk nn. tulepotte. Kaheksa päevaga ehitati kõrge [[piiramistorn]], mis nihutati järk-järgult linnusele lähemale. Pidevalt õõnestati alt kaevates valli. Kanti kokku puuriitu ja pandi need põlema, et tuli linnuseni kanduks. Kaitsjad loopisid oma kiviheitemasinatega kive vastu, ahistasid piirajaid [[vibu]]- ja [[ammunool]]tega. Rahu ei antud teineteisele ka öösiti, siis korraldati sõjamänge, karjuti vastastikku, täristati [[mõõk]]u vastu [[kilp]]e, põristati trumme ning puhuti [[vilepill]]e ja pasunaid.
 
Lõpuks otsustasid sakslasedmõõgavennad üldise tormijooksu kasuks. Esimesena linnusesse tungijat lubati ülendada suure auga ja tasuks anda talle hobuseid ning suursuguseim vang, välja arvatud VjatškoVetseke, kes otsustati tõsta üle kõigi sellega, et ta kõrgeima oksa külge puuakse.
 
SakslastelMõõgavendadel õnnestuski linnus tormijooksuga vallutada. EestlasiUgalasi - nii mehi kui naisi - olevat tapetud ligi tuhat, maha löödi ka venelasedkokneslased eesotsad VjatškogaVetsekesega. [[Kroonika]] põhjal jäeti neist ellu vaid üks [[Suzdal]]i [[suurvürst]]i [[vasall]], kes saadeti VenemaaleNovgorodi Vabariigile TharbataTharbatas toimunust teadet viima.
 
Tharbata langemisega oli kogu EestiMaavalla mandriosa sattunud võõraste valitsejate võimu alla. Vabana püsis esialgu vaid [[Saaremaa]].
 
[[Kategooria:Eestlaste muistne vabadusvõitlus]]
[[Kategooria:Lahingud Eestis]]
[[Kategooria:Maavald]]
[[Kategooria:Tartu]]
[[Kategooria:Ugandi]]