Redaktsioon: 24. märts 2008, kell 21:39 redigeeri 77.233.88.39 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. märts 2008, kell 22:04 redigeeri eemalda Akra (arutelu \| kaastöö) 12 510 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{vikinda}}~~{{keeletoimeta}} '''Rüütlikasvatus''' oli [[Keskaeg\|keskajal]] väljakujunenud meetood poislaste kasvatamiseks sõjameesteks ja rüütliteks. Alates seitsmendast eluaastast võeti poiss teenima aadliperekonda, kus temast sai paaž. Talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid▼ Umbes 15 aastasena sai paaž kannupoisiks, kes oli rüütli relvakandja ja saatja ning õppis seeläbi ka ise võitlusvõtteid.▼ 20 aastaselt sai kannupoiss rüütliks. Selleks tehti läbi pidulik riitus, kus segunesid kiriklikud ning sõjalised jooned. Viimase öö veetis noormees oma relvi valvates ning palvetades. Hommikul, peale pidulikku riietumist, tuletati talle meelde tema rüütli kohustused, peale mida kinnitati ta saabastele kuldsed kannused ning ta puusadele seoti vöö. Viimaks löödi noorele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse.▼ Rüütel pidi lähtuma kolmest põhimõttest:''fidélité''ehk ustavus, jagunes kolmeks:kogukondlik, feodaalne ja poliitiline,''Largesse'''i ehk heldekäeliseus ning ''prousse''-vahvus.▼ Rüütel pidi alluma oma feodaalile, aidates teda sõjaliselt 40 päeva aastas, andes talle nõu, tehes talle kingitusi vanema tütre abiellumise korral nisn maksma vajadusel isanda eest lunaraha.▼ ▲ Alates seitsmendast eluaastast võeti poiss teenima kõrgema [[aadel\|aadliperekonda]], kus temast sai [[paaž]]. Talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. ristisõdade/linnade kaitsmise eesmärkidel relvad täiustusid; mõõga kandmist peeti vaba mehe tunnuseks; relvastus jagunes ründe- ja kaitserelvastuseks(kiiver, kilp, rüü); ründerelvad omakorda lähivõitlus-(mõõgad, odad) ja laskerelvadeks(vibud, ammud, kiviheitemasinad); soomusrüüd->rõngassärk->plaatvest; põlve- ja küünarnukikaitsmed; sõjakirved, -vasarad, -nuiad; hiljem tulirelvad ja täisraudrüü; linnuste piirajad kasutasid piiramistorne, taraani(rammpalk); rüütlil oli vaja veel hobust, kannupoissi jt; pikkvibu ja hellebard; hilisemal ajal sündis palgasõjavägi. ▲Umbes 15 aastasena sai paaž ~~kannupoisiks~~[[kannupoiss\|kannupois]]iks, kes oli [[Rüütel\|rüütli]] [[relvakandja]] ja saatja ning õppis seeläbi ka ise võitlusvõtteid. ▲20 või 21 aastaselt sai kannupoiss rüütliks. Selleks tehti läbi pidulik riitus, kus segunesid kiriklikud ning sõjalised jooned. Viimase öö veetis noormees oma relvi valvates ning palvetades. Hommikul, peale pidulikku riietumist, tuletati talle meelde tema rüütli kohustused, peale mida kinnitati ta saabastele kuldsed kannused ning ta puusadele seoti vöö. Viimaks löödi noorele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. ▲ Rüütel pidi lähtuma kolmest põhimõttest: ''fidélité'' ehk ustavus, jagunes kolmeks: kogukondlik, feodaalne ja poliitiline, ''Largesse'''i ehk heldekäeliseus ning ''prousse''- ehk vahvus. ▲ Rüütel pidi alluma oma ~~feodaalile~~[[feodaal]]ile, aidates teda sõjaliselt ~~40 päeva aastas~~, andes talle nõu, tehes talle kingitusi vanema tütre abiellumise korral ~~nisn~~ning maksma vajadusel isanda eest lunaraha. [[Kategooria:Ajalugu]] [[Kategooria:Tiitlid]]

Rüütlikasvatus: erinevus redaktsioonide vahel