Kuum täpp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Kuumas täpis kerkivad [[vahevöö]]st väga kõrge temperatuuriga [[magma]]voolud, mille kohal [[maakoor]] rabedamaks muutub. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale.
[[Atlandi ookean]]is paikneb üks kuum täpp otse [[ookean]]i [[keskahelik]]ul, moodustades [[Tristan da Cunha]] saare. Ka [[Island]]i saarel on kuuma täpi ala.
Kuuma täpi magma on enamasti [[basalt]]se koostisega ning tavaliselt ei põhjusta märkimisväärseid plahvatusi ja [[maavärin]]aid.
Kuuma täpi alad on näiteks:
*[[Assoorid]]
*[[Yellowstone'i rahvuspark]]▼
Tavaliselt arvatakse, et kuumad magmavoolud saavad alguse väga sügavalt [[Maa välistuum]]a ja [[vahevöö]] piirilt. Sellele arvamusele pani aluse kuumade täppide [[teooria]] looja [[Tuzo Wilson]]. Viimasel ajal on selles aga kahtlema hakatud (Anderson, 2000), kusjuures ta pole sugugi üksi. Ka paljud teised teadlased arvavad, et tõusvad magmavoolud ei ulatu sügavamale kui 400 kilomeetrit. Nende arvamust näivad kinnitavat ka Islandil teostatud [[geofüüsika]]lised uuringud. Loodetavasti toovad asjasse selgust lähiaastad, sest plaanis on hakata uurima Hawaii saare alust kuuma täppi.
▲*[[Hawaii saared]]
▲*[[Yellowstone rahvuspark]]
==Vaata ka==
*[[Kuum punkt]]
==Kirjandus==
[http://geology.about.com/gi/dynamic/offsite.htm?site=http://www.gps.caltech.edu/%7Edla/thermal.pdf Don Andersoni artikkel ajakirjale ''Geophysical Research Letters'']
{{täienda}}
28. rida ⟶ 25. rida:
[[de:Hot-Spot (Geologie)]]
[[en:Hotspot (geology)]]
[[es:Hot spot]]
[[fr:Point chaud]]
[[nl:Hotspot]]
| |||