Redaktsioon: 10. märts 2008, kell 21:46 redigeeri Veiko (arutelu \| kaastöö) 39 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. märts 2008, kell 21:51 redigeeri eemalda Veiko (arutelu \| kaastöö) 39 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
7. rida: ==Leidumine ja saamine== Kõige lihtsam alkaan - metaan ( CH<sub>4</sub> ) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas,kaevandusgaas,soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada, juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte : C + 2H<sub>2</sub> → CH<sub>4</sub> ==Füüsikalised omadused== Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH<sub>2</sub> - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on C<sub>n</sub>H<sub>2n + 2</sub> Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Alkaanid vees ei lahustu. 22. rida: # Põlemine. #* Kõik alkaanid põlevad. Madalamad alkaanid põlevad vähemärgatava, kahvatu leegiga ja põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ning veeaur : CH<sub>4</sub> + 2O<sub>2</sub> → CO<sub>2</sub> + 2H<sub>2</sub>O - õhuga segatuna moodustavad nad äärmiselt plahvatava segu. # Oksüdeerijate toime. #* Tavalisel temperatuuril nad üksüdeerijate KMnO<sub>4</sub>, K<sub>2</sub>Cr<sub>2</sub>O<sub>7</sub> ~~roimel~~toimel ei reageeri. # Termiline püsivus. #Kõrgel temperatuuril alkaanid lagunevad. Reaktsioonisaadused sõltuvad temperatuurist, reaktsiooniajast ja katalüsaatorist. #* Ch<sub>4</sub> → 2H<sub>2</sub> + C ( tahm ) # 2CH<sub>4</sub> → HC≡ CH + 3H<sub>2</sub> # Temperatuuril umbes 1500°C on reaktsioonisaadusteks tavaliselt etüün. # Konversioon veeauruga. #* Suurel temperatuuril 1000°C ja katalüsaatori Ni manulusel reageerib metaan veeauruga. reaktsioonisaaduste koostis sõltub metaani ja veeauru vahekorras : # CH<sub>4</sub> + H<sub>2</sub>O→O → CO + 3H<sub>2</sub> # Ch<sub>4</sub> + 2H<sub>2</sub>O→O → CO<sub>2</sub> + 4H<sub>2</sub> # Ammoniaagi sünteesiks vajalik vesinik saadakse peamiselt metaani konversioonireaktsioonil veeauruga. H<sub>2</sub> ja CO kasutatakse ka metanooli sünteesiks. # Asendusreaktsioon halogeenidega toimub valguse toimel. See toimub asmteliselt, mille käigus vesiniku aatomid asenduvad halogeeni aatomitega. #* Asendusreaktsioon halogeenidega kuulub ahelreaktsioonide hulka. Soojuse või valguse toimel laguneb kloori molekul aatomiteks : Cl<sub>2</sub> → 2CL # Seejärel reageerib kloori aatom metaaniga : CH<sub>4</sub> +~~Cl→~~ Cl → CH<sub>3</sub>Cl + H # Isomerisatsioonireaktsioon ehk isomeerimine toimub kõrgemal temperatuuril ja rõhul katalüsaatorite manusel. Alkaanidel esinevad isomeerid alates butaanist. 47. rida: * Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. Alkaanide ja halogeenderivaadid leiavad rakendamist õlide, vaikude, rasvade ja plastmasside lahustitena. Triklorometaani - CHCl<sub>3</sub> - tuntakse ka kloroformi nime all ja kasutatakse narkoosivahendina. Tetraklorometaani - CCl<sub>4</sub> - kasutatakse tulekustutusvedelikuna. Difluorodiklorometaani - FCF<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub> - rakendatakse külmutusseadmetes, aerosoolpakendis lakkide, mürkkemikaalide, parfüümide ja muu pihustusainena.

Alkaanid: erinevus redaktsioonide vahel