|
'''Alküünid''' on küllastumata süsivesinikud[[süsivesinik]]ud, mille molekulides[[molekul]]ides esineb kovalente[[kovalentne side|kovalentne]] kolmikside. Alküünide tähtsamaks esindajaks on [[etüün]] ehk atsetüleen HC≡CH.
==Saamine==
* Alküünide saamine.
*# Laboratoorselt ja ka tööstuslikult toodetakse etüüni kaltsiumkarbiidist[[kaltsiumkarbiid]]ist vee toimel:
*#* CaC<sub>2</sub>+2H<sub>2</sub>O→HC≡CH+Ca(OH)<sub>2</sub>
*# ElektrokrakkimiselElektro[[krakkimine|krakkimisel]] juhitakse metaanivool[[metaan]]ivool läbi elektrikaare, metaan laguneb termiliselt etüüniks ja vesinikuks [[vesinik]]uks:
*#* 2CH<sub>4</sub>→HC≡ CH+3H<sub>2</sub>
*# Väga perspektiivne on metaani oksüdeeriv krakkimine. Osa metaani põletatakse, mille tõttu temperatuur tõuseb üle 2000°C, teine osa metaanist laguneb selle soojuse arvel etüüniks ja vesinikuks.
*#* 2CH<sub>4</sub>→HC≡CH+3H<sub>2</sub>
* Alküünide füüsikalised==Füüsikalised omadused.==
** Etüün on värvitu, omapärase lõhnaga ning narkootilise toimega gaas. Etüün lahustub vees.
** Etüün lahustub vees.
* Alküünide keemilised==Keemilised omadused.==
** Kolmiksideme olemasolu tõttu on etüünile eriti iseloomulikud liitumisreaktsioonid[[liitumisreaktsioon]]id. Viimased toimuvad kahes astmes. Liites ühe molekuli vesiniku või halogeeni[[halogeen]]i, katkeb üks kovalentne side ja moodustub [[alkeen]], teise molekuli vesiniku või halogeeni liitmisel katkeb teine side ja tekib vastavalt [[alkaan]] või tema halogeen derivaathalogeenderivaat.
*#* HC≡CH --→ CH<sub>2</sub>= CH<sub>2</sub>--→CH<sub>3</sub>-CH<sub>3</sub> ▼*# Halogeenide liitumine: ▼*#* HC≡CH--→ CHBr=CHBr--→CHBr<sub>2</sub>-CHBr<sub>2</sub> ▼*# Vesinikkloriidi liitumisel moodustub kloroeteen ehk vinüülkloriid : ▼*#* HC≡CH+HCl→CH<sub>2</sub>=CHCl ▼*#* Vinüülkloriidi polümerisatsioonile saadakse plastmassi polüvinüülkloriid. Sellest toodetakse vinüplasti ja plastikaati.Radikaali CH<sub>2</sub>=CH - nimetatakse vinüülradikaaliks. ▼*# Etüüni hüdratatsioonil veega moodustub etanaal. ▼*#* HC≡CH+H<sub>2</sub>O→CH<sub>3</sub>-CHO ▼*# Etüün põleb.
*#* Kui võrrelda etüüni koostis alkeeni ja alkaani koostisega, siis on näha, et etüün sisaldab protsetuaalselt rohkem süsinikku. Sellepärast eraldub põlemisel osa süsinikku tahmana : ▼*#* 2HC≡CH+3O<sub>2</sub>→2CO<sub>2</sub>+2H<sub>2</sub>O+2C ▼*#* Piisava hapniku või õhu olemasolul toimub täielik põlemine : ▼*#* 2HC≡CH+5O<sub>2</sub>→4CO<sub>2</sub>+2H<sub>2</sub>O ▼*#* Hapniku ja etaani leeki ( temperatuur 3000°C ) kasutatakse keevitamisel. ▼
▲*#* HC≡CH --→ CH<sub>2</sub>= CH<sub>2</sub>--→CH<sub>3</sub>-CH<sub>3</sub>
** Etüüni kasutatakse vinüülkloriidi,etanaali ja õlikindlate kautšukite tootmiseks ning metallide keevitamisel.
▲* # Halogeenide liitumine:
** Etüünist ja butanoolist valmistatakse Sostakovski palsamit, mida kasutatakse haavandite ja põletuste ravil.
▲*#* HC≡CH--→ CHBr=CHBr--→CHBr<sub>2</sub>-CHBr<sub>2</sub>
** Etüün ja ammoniaak on vitamiin PP sünteesi lähteained.
▲* # Vesinikkloriidi liitumisel moodustub kloroeteen ehk vinüülkloriid :
▲*#* HC≡CH+HCl→CH<sub>2</sub>=CHCl
▲* #* Vinüülkloriidi[[Vinüülkloriid]]i polümerisatsioonile saadakse plastmassi[[plastmass]]i [[polüvinüülkloriid ]]. Sellest toodetakse vinüplasti ja plastikaati[[plastikaat]]i. Radikaali CH<sub>2</sub>=CH - nimetatakse vinüülradikaaliks.
▲* # Etüüni hüdratatsioonil veega moodustub etanaal.
▲*#* HC≡CH+H<sub>2</sub>O→CH<sub>3</sub>-CHO
▲* #*Etüün põleb. Kui võrrelda etüüni koostis alkeeni ja alkaani koostisega, siis on näha, et etüün sisaldab protsetuaalselt rohkem süsinikku. Sellepärast eraldub põlemisel osa süsinikku tahmana :
▲*#* 2HC≡CH+3O<sub>2</sub>→2CO<sub>2</sub>+2H<sub>2</sub>O+2C
▲* #* Piisava hapniku või õhu olemasolul toimub täielik põlemine :
▲*#* 2HC≡CH+5O<sub>2</sub>→4CO<sub>2</sub>+2H<sub>2</sub>O
▲* #* Hapniku ja etaani leeki ( temperatuur 3000°C ) kasutatakse [[keevitamine|keevitamisel ]].
▲* ==Alküüni kasutusalad .==
Etüüni kasutatakse vinüülkloriidi,etanaali ja õlikindlate [[kautšuk]]ite tootmiseks ning [[metall]]ide keevitamisel. Etüünist ja butanoolist valmistatakse Sostakovski palsamit, mida kasutatakse [[haavand]]ite ja põletuste ravil. Etüün ja [[ammoniaak]] on vitamiin PP sünteesi lähteained.
| 