Rüdiger von der Goltz: erinevus redaktsioonide vahel

'''Gustav Adolf Joachim Rüdiger Graf von der Goltz''' ([[8. detsember]] [[1865]] [[Züllichau]] –[[4. november]] [[1946]] [[Kinsegg]]) oli [[saksaSaksa]] sõjaväelane, kes oli [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajal [[Landeswehr]]iSaksa 12. maakaitseväediviisi (12. Landwehrdivision) juht.

Von der Goltz osales [[1918]]. aastal [[Soome kodusõda|Soome kodusõjas]] [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]]i poolel, juhtides keiserliku [[Saksamaa]] abivägesid. Kui [[Esimene maailmasõda]] lõppes, pidi Saksamaa oma väed Ida-Euroopast välja tõmbama. See läks siiski äärmiselt aeglaselt ning paljud ohvitserid ja sõdurid otsustasid kohale jääda. Nad moodustasid vabakorpused (''Freikorps''), millel polnud ametlikke sidemeid [[Weimari vabariik|Weimari vabariigiga]]. Üks selliseid oli ka [[baltisakslased|baltisakslaste]] Landeswehr, mis oli ametlikult loodud eemärgiga võidelda kommunistide vastu. Von der Goltz nägi aga võimalust taasalistada Landeswehri abil sakslastele Baltikum. Ta vallutas [[1919]]. aastal [[Riia]] ning pani võimule nukuvalitsuse [[Andris Niedra]] juhtimisel. Järgnevalt liikus ta põhja, [[Eesti]] armee positsioonide suunas. Von der Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Põhja-Lätist ning annaks need alad talle üle. Et see oleks ohustanud Eesti julgeolekut, siis [[Johan Laidoner]] keeldus. Nii puhkes [[Landeswehri sõda]]. Pärast sõja kaotamist jäi von der Goltz veel mõneks ajaks Landeswehri etteotsa, kuni ta saadeti oktoobris 1919 erru. 1939 ülendati ta kindralleitnandiks.