Caterina de' Medici: erinevus redaktsioonide vahel

 

Caterina lemmikpojaks oli aga Henri, kellest [[1573]]. aastal sai Poola (Rzeczpospolita) kuningas. Ehkki Charles IX tervis oli tolleks ajaks juba väga vilets, innustas Caterina Henri'd siiski Poolasse minema. Nõnda tekkis Prantsusmaal [[1574]]. aastal Charles IX surma järel ohtlik võimuvaakum, trooni pärast asus võitlema Caterina neljas poeg [[François (Anjou)|François]], kes ühines hugenottidega. Caterina suutis trooni siiski Poolast kiiresti tagasi pöörunud Henrile hoida ning François suudeti temaga lepitada. Asjad halvenesid tunduvalt aga [[1584]]. aastal, kui viimane suri ning Guise'id arvasid, et pärast lastetu Henri III surma on just neil suurim õigus troonile. Et seda kindlustada, asusid nad kogu võimutäiust enda kätte koondama. Ei Henri ega ta ema suutnud seda kuigivõrd takistada. Samal ajal suurenes taas aga rahulolematus ka hugenottide seas, kelle juhiks oli saanud [[Henri IV|Navarra Henri]]. Caterina suutis teda lepitada, kuid Guise'id võtsid samal ajal kuninga sisuliselt pantvangi ning toetusid oma nõudmistes nii äärmiselt katoliiklikult meelestatud pariislastele kui ka [[Hispaania]] igakülgsele abile. Meeleheitele aetud Henri III otsustas asja lahendada Guise'ide tapmise teel, mis leidis aset [[1588]]. aasta lõpul. Sellest kuulda saanud, tabas Caterinat tugev vapustus ning ta suri paar nädalat hiljem.

 

[[Kategooria:Medicid]]