Redaktsioon: 7. veebruar 2008, kell 13:39 redigeeri Hans92 (arutelu \| kaastöö) 255 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. veebruar 2008, kell 13:39 redigeeri eemalda Hans92 (arutelu \| kaastöö) 255 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: Haanja kõrgustik Suure Munamäe vaatetornist Kõrgustikul on eriti selgekujuline piir loodes ja põhjas, kus Hargla nõo sandurtasandikult ja selle idapoolseks pikenduseks olevast Võru orundist algab kagu ja lõuna suunas järsk tõus. Veidi ebamäärasem on kõrgustiku jalamijoon läänes, kus Hargla nõo lõunaserv lahutab Haanjat Karula kõrgustikust. Sellesse piirkonda jääb suhteliselt madalam, ent sügavatest nõgudest liigestatud Paganamaa. Kõrgustiku ulatus põhjast lõunasse, Läti piirini on umbes 30 km ning läänest itta, Vene piirini u. 40 km. Haanja kõrgustiku ilme on eri osades üsna erinev. Võru orundi põhjaveerult avaneb kaugvaade Haanja tippudele. Keskosas, kõrgustikule nime andnud Haanja asula ümbruses, on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida omakorda ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Viimast liigestavad kõrgustiku keskosast lähtuvad ja põhja suunas laskuvad sügavad orud — Kütiorg ja Piusa ürgorg. Nimetatud orgude vahel paikneb geoloogiliselt huvipakkuv Hinsa küngastik, mis asub ülem-devoni karbonaatkivimitega kaetud aluspõhjakõrgendikul.

Haanja kõrgustik: erinevus redaktsioonide vahel