Sindi-Lodja asulakohad: erinevus redaktsioonide vahel

'''Reiu asulakoht[[asula]]koht''' ehk '''Sindi-Lodja I''' on 11000 aasta vanune asulakoht [[Reiu jõgi|Reiu jõe]] suudmealal, [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]].

[[Arheoloog]] [[Aivar Kriiska]] avastas oktoobris [[2000]] Pärnumaal Reiu jõe suudmes umbes 11 000 aastat vana eestlaste esivanemate[[esivanem]]ate muistse asulakoha. Leitud asulakoht on vähemalt sama vana kui seni Eesti kõige vanemaks peetud [[Pulli asula]]

Kriiska võttis Reiu jõe suudme lähema uurimise ette pärast seda, kui [[Pärnu]] [[Sütevaka humanitaargümnaasiumihumanitaargümnaasium]]i 10. klassi õpilane [[Lauri Mikkelsaar]] oli leidnud Reiu jõe suudmest nukleuse[[nukleus]]e, [[Kivikirves|kivikirve]], luust teraviku ja teisi [[kiviaeg]]seid esemeid ning viinud leiud [[Pärnu muuseumissemuuseum]]isse, mispeale arheoloog [[Ulla Saluäär]] Kriiskaga ühendust võttis.

Hilisemal kaevamisel leidsid Kriiska, Saluäär ja Mikkelsaar kolme-nelja meetri sügavuselt pooleteise meetri ulatuses ligi 20 cm paksuse huumusekihi[[huumus]]ekihi, mis Kriiska hinnangul oli samasugune nagu Pullis[[Pulli]]s. Sealtsamast leiti kolm tulekivikildu[[tulekivi]]kildu ja luutükk. Üks tulekivikildudest on punakas – niisugust tulekivi on Eestis seni leitud vaid Pullist.

Kriiska sõnade järgi on Sindi-Lodja asulakoht keeruline [[muistis]], kus on mitu asustuskihti. Et lähikonnast on leitud teisi, praeguste andmete kohaselt nooremaid asulakohti, on tema täpsem nimetus Sindi-Lodja I.

Sindi-Lodja I on oletatavasti olnud [[Rauaaeg|rauaaja]] lõpus (IX-XIII sajandil) asula, seal on [[nöörkeraamika]] kultuuri (3200/3000 - 1800 eKr) jälgi, [[kammkeraamika asustusjärk]] (4200/4000 - 1800 a eKr), [[Kunda kultuur]]i asustuskiht (radiosüsiniku meetodiga dateeritud 7050 a eKr) ja [[mesoliitikum|varamesoliitikumi]] asustusjärk (9000 a eKr).

Viimasele, Pulli ja [[Lepakose asula]]ga samasse ajajärku kuuluva asustuse võimalusele Sindi-Lodja I-s viitavad mustast tulekivist leiud, nukleus ja kaks kõõvitsat[[kõõvits]]at.

Teadlasena ei saa Kriiska välistada, et need kolm eset võivad olla ka mujalt leitud ja hiljem selles kohas uuesti kasutusele võetud, kuid kõõvitsad on säilunud nende algupärasel kujul ja neid pole mõnele hilisemale ajajärgule iseloomulikult ümber kohandatud.

Kõige selgepiirilisema osa leiumaterjalist moodustavad mustast poolläbikumavast tulekivist esemed ja tootmisjäägid, mida on leitud Soomest[[Soome]]st Põhja-Valgevene[[Valgeve]]ne ja Lääne-Ukrainani[[Ukraina]]ni.

''Viimastel andmetel kehtivad Pulli ja [[Kunda]] asula endiselt vanimate asulatena, kuid nende vanus on nüüdseks hinnatud vähemalt 1500 aastat vanemaks, kui seni arvatud. Vahepeal avastatud Sindi-Lodja randlaste kiviaja-asula kõige vanemaks pidamine osutus siiski viimaste tulemuste valguses ekslikuks. - 31.juuli.2004 [[Eesti Päevaleht]], arheoloogiaprofessor [[Valter LangiLang]]i arvamus''