Redaktsioon: 26. jaanuar 2008, kell 04:05 redigeeri Kristjans (arutelu \| kaastöö) 524 muudatust P Uus lehekülg: '''Magnethõljukrong''' on transpordivahend, kus sõidukeid (peamiselt ronge) hoiab õhus, suunab ja liigutab elektromagneetiline jõud. Võrreldes rattaid kasutava masstranspordi...		Redaktsioon: 26. jaanuar 2008, kell 21:20 redigeeri eemalda Akra (arutelu \| kaastöö) 12 510 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Magnethõljukrong''' on [[transpordivahend]], kus ~~sõidukeid (peamiselt ronge)~~[[sõiduk]]it hoiab õhus, suunab ja liigutab [[~~elektromagneetiline~~elektromagnetväli\|elektromagnetvälja]] poolt tekitatud jõud. ~~Võrreldes rattaid kasutava masstranspordisüsteemidega on selline meetod potentsiaalselt kiirem ja vaiksem.~~ Kõige suurem magnethõljukrongi kiirus on 581 km/h, saavutatud 2003. aastal Jaapanis, 6 km/h enam kui tavapärasema [[TGV]] kiirusrekord.▼ Võrreldes rattaid kasutava transpordivahendiga on sellisel meetodil liikuv transpordivahend kiirem ja vaiksem. ▲~~Kõige suurem~~Suurim magnethõljukrongi kiirus on 581 km/h, ~~saavutatud~~saavutati 2003. aastal Jaapanis, 6 km/h enam, kui ~~tavapärasema~~ [[TGV]] kiirusrekord. ==Ajalugu== Magnethõljukronge uuriti 1960. aastatel [[Ameerika Ühendriigid\|Ameerika Ühendriik]]ides, mis aga peagi katkestati. Magnethõljukrongide uuringud 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides katkestati peatselt. Siiski [[Eric Laithwaite]] arendas Inglismaal välja toimiva magnethõljukrongi. Tema magnethõljukrongil oli ühe miili (1.6 km) pikkune teelõik, ning rongi katsetati põhjalikult, kuid tema teadusuuringud katkesid 1973. aastal rahastuse katkemise ja väheste edusammude tõttu. 1970. aastatel alustasid uuringuid ka Saksamaa ja Jaapan, ning mitmete läbikukkumiste kiuste arendasid mõlemad riigid välja oma küpsed tehnoloogiad. Hetkel hoiavad ülijuhtide kõrged hinnad tehnoloogia laialdast omaksvõttu tagasi, kuid antud tehnoloogia vallas toimuva kiire arengu tõttu võib olukord peatselt muutuda. [[Eric Laithwaite]] arendas Inglismaal välja toimiva magnethõljukrongi. Ehitati välja ühe [[miil]]i (1.6 km) pikkune teelõikkus magnethõljukrongi katsetati põhjalikult, kuid tema teadusuuringud katkesid 1973. aastal, rahastamisne lõpetati, kuna rahastajaid ei rahuldanud uurimuste aeglane edasijõudmine. 1970. aastatel alustasid uuringuid ka Saksamaa ja Jaapan, ning mitmete läbikukkumiste kiuste arendasid mõlemad riigid välja oma kasutuskõlblikud tehnoloogiad. Hetkel takistavad [[ülijuht]]ide kõrged hinnad tehnoloogia laialdast kasutuselevõttu, kuid seoses ülijuhtidega seotud tehnoloogiate kiire arengu tõttu võib olukord peatselt muutuda. [[Kategooria:Transport]] [[af:Magneetsweeftrein]]

Magnethõljukrong: erinevus redaktsioonide vahel