Hans Kruus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
Järgnevalt asus ta üha enam tegelema [[ajalugu|ajalooga]], jätkates pooleli jäänud õpinguid ülikoolis. Pärast magistrikraadi omandamist jäi Kruus 1924. aastast ülikooli tööle ning oli seal ülimalt aktiivne nii õppejõu, uurija kui organisaatorina.
Algul oli kogu tähelepanu koondunud keskajale - magistritöö oli Vene-Liivi sõjast - kuid edasised kirjutised annavad märku huvi nihkumisest 19. sajandi esimese poole talurahvaliikumistele, mille mahukal uurimisel - Tartu ja Riia arhiivides ning silla- ja kihelkonnakohtute fondides, aga ka isiklikel kirjavahetustel ja suulisel traditsioonil - põhines ta [[1930]]. aastal kaitstud doktoriväitekiri. Edasised uurimused puudutasid 19. sajandi teist poolt - ärkamisaega - olulisi isikuid selles ning Aleksandrikooli, millest ilmnus 1939. aastal monograafia "Eesti
Kruusi toimetamisel ilmusid Eesti ajaloo üldkäsitluse (pealkirjaga "Eesti ajalugu") kolm esimest köidet, mis käsitlesid vastavalt [[muinasaeg|muinas]]-, [[keskaeg|kesk]]- ja [[varauusaeg]]a (kuni [[Põhjasõda|Põhjasõjani]]). [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsioon]]i ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu ajalookäsitluse väljaandmine aga katkes (see taastati alles [[1999]] [[Lennart Meri]] initsiatiivil). Lisaks uuris Kruus veel põhjalikult [[Eesti varauusaeg]]a (kirjutas [[1924]] magistritööna detailse uurimuse Vene-Liivi sõjast aastatel 1558–1561).
| |||